Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi kalateadlased asuvad Euroopa Liidu merendus- ja kalandusfondi toel Liivi lahel ja Väinamerel ahvenaid märgistama. Kalanduse teabekeskuse projekti „Liivi lahe ja Väinamere ahvenavaru rännete uuring” raames, mis kestab tänavu kevadest 2020. aastani, plaanitakse individuaalsete märgistega tähistada 6000 ahvenat. Nimetatud projekti peamine eesmärk on välja selgitada, millal ja millises ulatuses liiguvad ringi Lääne-Eesti merealade ahvenad.
Ahvena kõrge hind, lai levik ja püügi vähene sesoonsus teevad sellest kalast meie rannakalandusele kõige väärtuslikuma kalaliigi. Annab ju ahvena müük enamasti ligi poole rannakalurite tulust, samal ajal kui saagist moodustab see kala umbes kuuendiku. Ka harrastusliku kalapüügiga tegelejaile on ahven üks meeliskalu. Viimase aja teadustööd on aga näidanud, et ahvenate alam-asurkonnad võivad olla kitsais piirkonnis nii tugeva püügisurve all, et võivad suisa täiesti välja surra. Neis oludes kulub loodusliku edukalt majandatava ahvenavaru uuesti tekkimiseks väga palju aega. Nõnda ongi vaja välja selgitada, kas Eesti rannikumere peamisi ahvenapüügipiirkondi – Liivi lahte ja Väinamerd – asustavad ahvenad moodustavad ühtse asurkonna või on teineteisest eraldatud. Samuti saab märgistatud kalade taaspüügi põhjal välja selgitada, kui kaugele meie ahvenad rändavad ja kuivõrd püsivad nad oma kudealade ümber. Teisisõnu, kas samu ahvenaid püütakse samas piirkonnas aasta ringi.
Kalade märgistamine üksi on aga alles esimene etapp kala rändeteede uurimisel. Nõnda palutakse kõiki, kes juhtuvad märgistatud ahvena püüdma või leidma, sellest teada anda märgisel nimetatud kontaktandmetel (e-post lauri.saks@ut.ee, tel +372 5566 0908). Märgistamise ja taaspüügiandmete registreerimisel teevad mereinstituudi teadlased omakorda koostööd RMK Põlula kalakasvatuskeskusega. Nõnda saavad lõhilaste märgiste tagastamisega juba kokku puutunud kalapüüdjad ka märgistatud ahvena püüdmisest teadlastele tagasisidet anda harjumuspäraselt Põlula kalakasvanduse kodulehe (https://www.rmk.ee/organisatsioon/polula-kalakasvandus/kalamargise-tagastamine) kaudu. RMK Põlula kalakasvatuskeskuse kaudu toimub ka taaspüügiandmete esitajate premeerimine, mille tarbeks on Euroopa Liidu merendus- ja kalandusfond planeerinud 10 eurot märgise kohta.
Kui juhtud püüdma või leidma märgistatud ahvena (vt pilti), palun teata sellest märgisele trükitud kontaktandmete või Põlula kalakasvanduskeskuse kodulehe kaudu. Märgistatud kala taaspüügi teate juurde tuleks kindlasti märkida ka järgmised andmed.
1) püütud kala liik (Sellesarnaste tähistega märgistatakse samas piirkonnas ka haugi. Ka märgistatud haugide taaspüügi kohta oodatakse tagasisidet.);
2) märgisel olev tekst ja number;
3) kala püüdmise aeg (päev, kuu, aasta);
4) kala püüdmise viis (püünis, mida kasutati);
5) kala püüdmise koht (võimalusel koos geograafiliste koordinaatidega, viimased on hõlpsasti leitavad maa-ameti geoportaali kasutades http://geoportaal.maaamet.ee/);
6) püügiveekogu;
7) kala täispikkus (TL, kala pikkus nina otsast sabauime lõpuni).
Märgistatud kala ei pea tingimata surmama. Märgisega ahvena püüdmisest teatamiseks võib teha kalast koos märgisega ka pildi. Kui kalast ja märgisest koos tehtud pildilt ei ole võimalik märgise numbrit välja lugeda, tuleks ka märgis eraldi kindlasti üles pildistada. Kala pildistamisel võiks tema kõrvale asetada ka mingi kindla suurusega asja, mille järgi selle looma pikkuse kohta aimu saaks. Näiteks joonlaua või fotolt näha oleva väärtusega mündi. Nõnda saavad kalateadlased pildilt ise selle ahvena pikkuse ära mõõta. Kui märgistatud kala pärast ülespildistamist taas vabastada, on võimalik, et see kala püütakse uuesti kinni. Sel viisil saadav teave on väga väärtuslik, sest sedasi tekib selle kala rännuteede kohta palju täpsem pilt.
Märgistatud kala taaspüügist teatamise juurde tuleks kindlasti märkida ka andmed teataja enda kohta. Kirja tuleks panna teataja a) nimi, b) oma kontakt-andmed (telefoninumber, e-posti aadress, postiaadress), c) arvelduskonto number, millele kanda märgistatud kala taaspüügist teatamise preemia, d) oma seos kalapüügiga (kutseline kalur, harrastuslik kalapüüdja).
Esimesed ahvenad tähistati tänavu 19. aprillil Hiiumaal ja Matsalu lahel. Märgised on roosat värvi ja kinnitatud kalade vasakule kehapoolele, esimese seljauime tagumise osa juurde, nagu pildil näidatud. Nõnda et praegu on juba võimalik sääraselt tähistatud kalu Väinamerest või Liivi lahest püüda.
Eesti mereinstituudi teadlaste märgistatud ahven enne vabastamist (Foto: Lagle Matetski).
Märgised, mida kasutatakse ahvena (ülemine) ja haugi (alumine) märgistamiseks Väinamerel ja Liivi lahel (Foto: Lauri Saks).
Eesti Mereinstituut