Käest läinud lõke süütas rehvihunniku

Foto: Mirjam Varik

Eelmisels neljapäeval tekitas hooletu lõkketegemine Lihula kandis ohtliku tulekahju, mis süütas sadu ruutmeetreid kulu ja takkapihta ka rehvihunniku.

Lihula külje all Valuste küla majapidamises tehti neljapäeval lõket, kuigi tuuline ilm selleks ei sobi. Sel korral juhtuski, et asi läks käest ära: lõkkest eemale lennanud sädemed süütasid kuluheina ning oma jõududega ei suudetud tuulega jõudsalt edasi levinud kulupõlengut enam kustutada.

Häirekeskus sai kulupõlengu kohta teate kl 12.23. Tugev tuul kandis põlengu kiiresti üle Lihula–Pärnu maantee Lihula poole ning tuli jõudis lõkkepaigast 400–500 meetri kaugusel olevale vanaraua hoiuplatsile. Laoplatsil olid peale vanaraua ka hunnikusse laotud vanad rehvid, mis nüüd tuld võtsid. Rehvikuhila põleng tekitas paksu musta mürgist suitsu, mida Lihula poole puhuv tuul linna peale kandis. Tulekahjule pandi piir kella 13.30 paiku. Põlenud oli 2,4 hektari suurune ala.

Läänemaa operatiivkorrapidaja Janek Hiiemäe tõdes, et ilmselt oli neljapäevane tulekahju üks selle kevade ohtlikumaid maastikupõlenguid Läänemaal: tuul oli tugev ja tuli levis kiiresti, samuti kandis tuul suitsu just tiheasustusega linna poole. Ükski hoone Hiiemäe sõnul küll ohtu ei sattunud, kuid tuli läks mööda ka gaasiballoonidest. Õnneks oli tule levik kiire, nii et gaasiballoonid jäid puutumata.

Tulekahju käisid kustutamas Lihula ja Haapsalu kutselised ning Kõmsi ja Vatla vabatahtlikud päästjad. Vabatahtlike käsutusse antud vanad päästevahendid sobivad maastikupõlengute kustutamiseks paremini kui kutseliste päästjate moodsad autod. Viimased on rasked ja võivad maastikul jänni jääda.

Lihula maastikutulekahju polnud neljapäeval mitte ainus ulatuslik maastikupõleng Läänemaal. Paar tundi hiljem süttis samuti hooletust lõkkepõletamisest kulu Piirsalus, kus tuli levis kahe hektari suurusele alale. Selle kustutasid Risti päästjad ATV abil.

Läänemaa päästepiirkonna juhi Kätlin Poopuu sõnul tegelevad lõkkest alguse saanud maastikupõlengute uurimise ja võimalike süüdlaste karistamisega päästeameti menetlejad. Kui aga tegemist on kulupõletamisega, mis teadupärast on aasta ringi keelatud, tegeleb süüdlastega keskkonnainspektsioon. Poopuu ütles, et seda, millise karistuse võib hooletu lõkketegija saada, pole kindlalt määratud. „Palju oleneb inimesest ja tema suhtumisest – kas ta ka ise aru saab, et midagi on valesti tehtud,” selgitas Poopuu.

Maakonna päästepealiku sõnul kipuvad inimesed praegu arvama, et maapind on veel märg ja seetõttu tuli nii kergesti ei levi. „Sokkis katsudes tundub maapind küll märg, aga hein on kuiv ja seda mööda levib tuli väga kiiresti,” lükkas ta valearusaama ümber.