Eesti Ekspress, 5. aprill 2017. Repro: Urmas Lauri
EAS on valmis eraldama 2,25 miljonit, et tuhanded huvilised saaks tulevikus halli Läänemere ääres haisid ja raisid imetleda. Loomaõiguslased on ärevil, majandusinimesed kratsivad kukalt, kirjutab Krister Kivi selle nädala Eesti Ekspressis.
"Kahtlemata võib Vahtelit nimetada tegijaks – tema juhitav Dirhami sadam teenis omanikfirmale Mellson Grupp tunamullu 494 000eurose müügitulu juures 174 000 eurot kasumit," kirjutab Kivi.
Kui merehulkuritest haide tulekud-minekud on oma ettearvamatuses märkamatud, siis vähemasti Dirhami lahe kaldal peaks juba 2019. aasta suvel suuri kõhrkalasid päris kindlasti näha olema. Kõlab nagu ulme, kuid EAS on investeerinud 2,25 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengufondi vahendeid projekti Meritäht. Selle raames peaks valgele liivarannale kerkima kolmekorruseline veekeskus siseranna, lastele sobiva snorgeldamisbasseini ja haisid sisaldava hiidakvaariumiga.
Projekti eestvedaja Mart Vahtel kinnitab, et keskuses muutuvad võimalikuks ka „sukeldumisreisid sügavikku“: kuni neli huvilist (et mitte öelda vabatahtlikku) saavat tulevikus 13 meetri sügavusele akvaariumipõhja laskuda miniallveelaeva abil.
Läänemereski on haisid. Sinihaid (Prionace glauca) on kahel korral leitud Botnia lahest, Eesti Maaülikooli vanemteadur Arvo Tuvikene kinnitas Ekspressile, et Läänemere ida- ja põhjaosas kohtab näiteks harilikku ogahaid (Squalus acanthias) ja väikest koerhaid (Scyliorhinus canicula), samuti põikavat Läänemerre harilik ehk Atlandi heeringhai (Lamna nasus).
Vahtel kavatseb Meritähe valmis ehitada 5 miljoni euroga. „Kindlasti oleks tore kulutada rohkem, kuid meil on olemas hinnapakkumised ja eelarve ning ma ei näe põhjust, miks peaks selles kahtlema,“ viskab ta. 2,75 miljonit eurot – see on eelarve EASi toetusets katmata osa – plaanib Vahtel katta pangalaenu abil.
„Loomakaitseorganisatsioonid on haide ja raide veepargis meelelahutuseks pidamise vastu,“ õtles loomaõiguslaste organisatsiooni Loomuse juht Kadri Taperson. Loomuse petitsioonile „Aita peatada ookeanikalade akvaariumi rajamist Eestisse“ oli käesoleva nädala alguses kogunenud mõne päevaga peaaegu 10 000 allkirja.
Keskus tuleks sadama alale mis on eraomandis. Samas on sadam siiski avalik ruum mis pealegi piirneb hoiualaga. Kas on tehtud piirkonna koormustaluvuse uuringud, ehituse käigus kaasnevad keskkonna mõjud ja hiljem halduse käigus tekkida võivad keskkonna mõjud.
Kas oleks koht mõelda asja tasuvuse kohta. Kellele see mõeldud on? Milline peab olema sissetulek perel kes keskust külastada soovib? Kuidas aitab see kohalikke elanikke? Usun, et isegi koristaja kohta ei saa kohalik elanik, sest tal ei ole vastavat väljaõpet.
Mõte on ju iseenesest huvitav, ainult koht on vale. Tõsisema loodushuviga inimesele kes otsib rahu ja vaikust, seal enam kohta ei ole.
Turovski nägu vajus ikka ime pikaks kui kuulis et tubli läänlane teeb 5 milliga nii uhke asja ! Nii et miski mõtetu plaan aga unistada võib ikkagi .
Turovski on teadlane, mitte ärimees. Juudi päritolu ei anna kaasa ärioskusi.
Teadlane paigutaks loomadega seotud projekti ikka 5 milj. asemel 50.
Ainult Helmed muretsevad Eesti tuleviku pärast. EKRE võimule saamise korral saab igas linnas akvaarium olema.
igati tubli ja kiiduväärt ettevõtmine ning loodame kiiret arendust.