Ülle Lass viib läänlased Liivimaa piirile matkama

Ülle Lass. Foto: arhiiv

Pühapäeval, 16. aprillil viib buss poolsada läänlast Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piirile Lõuna-Läänemaa taha, kus võetakse Eesti 100. sünnipäeva tähistamiseks ette ligi kahekümne kilomeetri pikkune jalgsimatk.

„Matka pikkus on 19,5 kilomeetrit. Kogu raja läbimiseks oleme arvestanud umbes neli ja pool tundi. Selle jooksul jõuab ka puhata ja hinge tõmmata,” ütles läänlaste matkajuht Ülle Lass.

Kahe kubermangu ühendamise tähistaja

Sada aastat tagasi jagasid Liivimaa ja Eestimaa kubermang eestlaste asualad läänest itta ulatuva piiriga pooleks. Pärast veebruarirevolutsiooni hakkasid Eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema Venemaa ajutiselt valitsuselt Põhja-Liivimaa eestlastega asustatud alade liitmist Eestimaa kubermanguga ning autonoomse rahvuskubermangu moodustamist. 12. aprillil 1917 kinnitaski ajutine valitsus määruse, millega Liivimaa kubermangu Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakond liideti Eestimaa kubermanguga. Eesti vabariigi sajanda aastapäeva tähistamisega seoses sündis idee taasluua veel korraks Liivimaa ja Eestimaa kubermangu piir.

„Oleme korraldustoimkonnas üldse mõelnud, et tahame võimalikult vähe kinniseid aktusi ja kuivi riiklikke üritusi,” selgitas „Eesti Vabariik 100” korraldustoimkonna liige Margus Kasterpalu, miks valiti rahvamatk Eesti riigi juubeliaasta avaürituseks. „Ilus kevadine ilm, hea aeg Eestimaad tundma õppida. Ajalugu on aga meile kätte mänginud sellise tähtpäeva.”

Martna mees Kasterpalu ise lubas kindlasti matkast osa võtta, aga ta alustab seda Peipsi-poolsest otsast. „Ärgu läänlastel olgu arusaama, et nad võivad ainult Põhja-Pärnumaa lõigul matkata,” toonitas ta.

Bussiga või omal käel

Üldse on läbi Eesti kulgeval matkamarsruudil üheksa kogunemispaika, kust lähevad teele rahvamatkad. Läänlaste jalgsimatk algab Põhja-Pärnumaal Koonga vallas Mihkli kiriku juurest ja kulgeb Lõpele. „Lõpele on plaanis jõuda kella viieks. Seal saab süüa matkasuppi ja vaadata kultuuriprogrammi, riideid vahetada, uusi tutvusi sõlmida,” loetles Lass. „Võib-olla süüdatakse ka suur lõke.”

Tegelikult saab matkale minna ka omal käel, tuleb end vaid internetis kirja panna. Mõistagi ei pea valima kõigist just seda matkarada. „Need, kes end meie juures registreerivad, saavad ilusti bussiga kohale ja pärast bussiga koju tagasi,” ütles Ülle Lass.

Bussiga minekuks tuleb ennast registreerida hiljemalt sel reedel. „Praegu on veel vabu kohti. Huvi on tuntud rohkem, kui kirja on pandud. Kardetakse natuke,” rääkis Ülle Lass. Lassi sõnul ei ole mõtet 20 km pikkust matka ka üleliia peljata. „See ei ole ekstreemmatk, vaid valdavalt ikka mööda olemasolevaid radu. Kedagi sohu ei viida ja rajale maha ei jäeta,” ütles ta. „Kõige tähtsam on õige riietus ja õiged jalanõud. Valige vanad jalatsid, mis on sisse kantud ja jala järele. Need ei tohi hõõruda ega ville tekitada,” toonitas Lass.

Läänlaste bussi peale saamiseks tuleb täita ankeet, mille leiab http://www.laanesport.ee/tulge-matkama/ leheküljelt. 20. märtsist saab sündmuse veebilehel registreeruda omal käel matkajad. Matkata ei keela keegi. Ainult et nemad peavad enda matkale mineku ise korraldama. Rahvamatka rajakaardid (PDF-vormingus) ja rajajoonefailid (KML-, GPX-vormingus) on allalaetavad 15. märtsist EV100 avasündmuse veebilehelt www.ev100.ee. Veebilehel olevad kaardid jäävad sinna üles ja hiljem matkata soovijad võivad kas või kõik rajalõigud omal käel läbida.

Kõigile registreeritud osalejaile väljastatakse etapi alguspunktis osaleja kaelakaart. Rahvamatkal saavad osaleda vähemalt 18aastased matkajad või vanemad. Nooremad võivad osaleda vaid vanema või hooldajaga koos ning viimase vastutusel. Soovitatav on kaasa võtta vahetusriietus. Varustuse hulgas peab olema laetud ja toimiv telefon koos rühmajuhi telefoninumbriga, jook ja kerge lõunaeine. Soovituslikult ka tasku- või pealamp.

Vaatamisväärsused Mihkli ja Lõpe vahel Matk 8A algab Mihkli kiriku juurest. Mihkli kihelkond, mille keskmes kirik seisab, oli ainus Eesti kihelkond, mille ala ulatus nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangu territooriumile. Nii on Mihkli otsekui sümbol, mis ennetas rahvuskubermangu ja eestlaste autonoomiat. Teisalt, siia, varasema võimsa Soontagana muinaskihelkonna keskmesse ehitati kirik kohe ristiusustamise järel 13. sajandil ning legendi järgi oli kihelkonna esimene preester kroonik Liivimaa Hendrik.

Igatahes on tegu Lääne-Eesti ühe vanima säilinud ehitisega: ehedalt on säilinud näiteks ühelööviline kahe võlvikuga pikihoone ja kitsam koorikvadraat. Soontagana muinashiilgusest annavad tunnustust lähistel paiknev suur linnamägi ning mitmed iidsed hiietammikud. Matkatee siirdub Mihkli kiriku juurest mööda maanteed edelasse kuni Veltsa mõisani. See Uexküllidele kuulunud mõis põletati 1905. aastal. Edasi käändub tee läände ja loodesse ning jõuab Tarva külla, kus möödume koolimajast, seejärel Veltsa vallamajast, mis meenutab stiililt põletatud Veltsa mõisa, ning küla lõpuosas asuvad endise MTJ elamud.

Pärast Karinõmme nõmme läbimist ületame Pärnu–Lihula maantee ja suundume Oidrema mõisasse. Siin, keset kaunist parki seisab kenasti renoveeritult ühekorruseline tagasihoidlik klassitsistlik paekivist härrastemaja. Kuigi paljud Eesti rüütlimõisad vahetasid sageli omanikke, on millegipärast just Oidrema kohta püütud kinnistada sellele viitav väljend Walzengut, Valsimõis. Oidremalt kuni Lõpeni liigume mööda külavaheteid, 1,5 km enne Lõpet käime ära ka Eesti üheks ilusmaks tammeks peetava Uduna tamme juures. Selle rinnasümbermõõduks on mõõdetud 581 cm ja kõrguseks 24 m. Tamm kasvab samanimelise mahajäetud talu õues.

Matk lõpeb Lõpe klubis.