Soontagana vald liidetakse Läänemaaga

Kui riigihalduse minister Mihhail Korb (vasakult) aasta algul Lihula vallavanemale ja volikogu esimehele Lääneranna sildi andis, uskusid nii Ojala-Toos kui ka Kastepõld, et minister neid alt ei vea ning hiigelvald liidetakse Pärnumaaga. Foto: Urmas Lauri

Sügisel ühinevad Lihula ja Hanila vald Läänemaalt ning Pärnumaa vallad Koonga ja Varbla hiiglaslikuks vallaks. Esialgu oli tekkiv vald kavas liita Pärnumaaga, kuid nüüd on kindel, et vald, mis saab Lääneranna asemel nimeks Soontagana, ühendatakse siiski Läänemaaga.

„Proportsionaalselt pole see lõhkumine Pärnumaa jaoks nii suur, kui see oleks olnud Lõuna-Läänemaa valdade Pärnumaaga liitmise korral,“ põhjendas riigilalduse minister Mihhail Korb  valitsuse otsust. „Ma saan ajaloolistest põhjustest aru, aga ma ei näe mingit põhjust seda takistada.“

Sirge seljaga üle silla

„Saan siiski sirge seljaga taas üle Kasari silla astuda,“ muheles Lääne maavanem Neeme Suur. Pärast seda, kui Suur-Läänemaa valla tekkimisele Lääne-Nigulas vesi peale tõmmati ning Kullamaa lõuna-läänlastele selja pööras, on Läänemaa viimast maavanemat süüdistatud maakonna hävitamises. Nüüd võib Suur end suurte tähtedega ajalukku kirjutada, sest maakond on suuremgi, kui ta Eesti Wabariigi aegu oli.

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste oli oma Läänemaa kolleegist märksa nukram. Tema sõnul on otsus  tendentslik, Eesti suurima maakonna huve eirav. „Lääneranna [Kaljuste kasutab mõnuga hiigelkolhoosile viitavat nime] oleks Pärnu hiigelllinna elanikele olnud mõnus puhkepaik,“ lausus Kaljuste. „Ja Kasari olnuks meile piirijõena sobilik. Pärnumaa kalameestele see meeldinuks.“

„See on ikka paras lops,“ nentis Lihula volikogu esimees Jaak Kastepõld. Tulihingeline Pärnumaaga liitumise pooldaja, kes on endale koju ka Pärnu Postimehe jõudnud tellida, on juba mõnda aega end täisvereliseks pärnakaks pidanud. Pärnu maavanema aastapäevavastuvõtule olid ju ka uuspärnakad Lõuna-Läänemaalt kutsutud ning sinna läks Kastepõld uhiuue ülikonnaga. „Kaalusin ka fraki soetamist, kuid see on siiski rohkem presidendi vastuvõtule sobilikum riietus,“ nentis Kastepõld. Vallapeo jaoks olevat ülikond siiski liialt toretsev. Selle tõttu Kastepõld meelt heitiski, et tegemist olnud mõttetu rahakulutusega. Tellitud naabermaakonna lehe otsekorralduse saab aga kohe lõpetada.

Lihula vallavanem Varje Ojala-Toosi hääl kostus telefonis märksa optimistlikumalt. Kuigi ka tema oli Pärnu maavanema korraldatud aastapäevaballi tarvis ostnud uue kleidi, arvas vallavanem, et see kleidiraha pole asjatult kulutatud. Nimelt on tal sügisel kavas Lihulas avada oma tantsukool ning kärtspunane kleit sobib ideaalselt klassikalisteks ballitantsudeks. Ladina-Ameerika tantsude kleit olevat tal juba ammu olemas.  

„Mina olen otsusega igatahes rahul,“ nentis Hanila vallavanem Arno Peksar. Vallajuht meenutas, et oli liitumisläbirääkimiste laua taga sundviskes, seal toetanud ta Pärnumaaga liitumist lihtsalt selle tõttu, et muud valikut polnudki. Ise vaadanud ta üle mere Muhumaa suunas, kuid muhulased neid oma paati võtta ei soovinud. „Kuhu meil siis ikka minna oli?“ laiutas Peksar käsi.

Peksari sõnul toob valitsuse meelemuutus lisakulutusi, sest läänlaste rahustamiseks tellinud ta Hanila valla kulul ajaloolise Läänemaa tähistamiseks sildid, kuid nüüd jääb maakonnapiiri markeerimine maanteeameti kanda. „Kellel on häid mõtteid, kuhu need sildid üles võiks panna, andku aga teada,“ ärgitas Peksar. Liitumisjärgseks ajaks olevat legendaarsel vallavanemal uus amet juba välja vaadatud ning see ei ole omavalitsuse juhtimisega seotud.

Suur-Läänemaa lipupäev

„Lihula, ei tegelikult terve Suur-Läänemaa, peab saama uue lipupäeva!“ hõiskas Kersti Ajaots telefonitorusse. Tänast päeva kavatseb Ajaots tähistada Suur-Läänemaa taasünnipäevana. Uue lipupäeva soovi saatis ta kõigile Läänemaalt valitud riigikoguliikmetele, enamus neist on nõus vastava muudatusettepaneku lipupäevade seadusesse esitama. „Jaanus Karilaid küll kõhkles, kuid kirjutas mulle, et peab Keskerakonnas pinda sondeerima,“ rääkis Ajaots oma kirjavahetusest.

Ajaots on tulihingeline Läänemaa eest võitleja. Lääneranna Pärnumaalt rebimist ta puhtalt enda teeneks ta ei pea, kuigi just tema algatas internetis Lõuna-Läänemaa toetuseks petitsiooni, millele kogunes 244 allkirja. „Pigem usun, et nii minu, kui ka näiteks Põlva maavanema surve oli see, mis sundis [riigihalduse minister Mihhail] Korbi muudatusi valitsuses läbi suruma,“ tunnustas Ajaots Põlva maavanemat Igor Tarot.

„Eksimine on ju inimlik, mõnikord isegi valitsuse tasandil. Selle tunnistamine ja plaani korrigeerimine tagab seevastu edu,“ tõdes Taro, kes peab praegu võitlust selle eest, et maavalitsuste lõpetamise järel elu maakondades seisma ei jääks.

„Saame aru, et uus valitsus oli kuraasi ja otsustavust täis ning vajas avalikkusele näitamiseks edusamme,“ otsis Taro valitsuse rapsimisele õigustust. „Viimati soovis Eestit oblastiteks jagada Stalini režiim, mis pidi peagi tunnistama selle ebaotstarbekust. Arusaamatu on soov stalinismiaegset lähenemist reanimeerida.“

Kui napisõnaline kooliõpetaja Peeter Hermik kuulis ajakirjanikult, et Suur-Läänemaa on sündimas ning Lääneranna heidetakse ajaloo prügikasti, nentis ta, et ei pea end küll oraakliks, kuid seda ta ju ennustaski.

Mõni aeg tagasi pidas Hermik Lihula, Hanila, Koonga ja Varbla ühinemisel suureks plussiks seda, et Läänemaa süda on nüüd jälle kokku saanud. „Jälle Lihula ja Soontagana on ühes, nagu ta muistsest ajast peale on olnud,“ ütles Hermik. Toona pakkus Ullaste küla mees,  et ühinenud valla nimeks võiks saada Soontagana ning vallanimi Lääneranna rändab ajaloo prügikasti. Veel kuu aega tagasi uskus Hermik, et see juhtub ilmselt mõne aasta pärast.

Koonga vallavanem Mikk Pikkmets ütles, et ei kujuta ette, kuidas vallarahvas nende jaoks kurva teate vastu võtab. Meeleolu tõstvat siiski teadmine, et pärnakate Digitee projekti keegi enam tagasi pöörama ei hakka ning kõik, kes Pärnumaaga liitumise ootuses end ülikiire interneti soovijana kirja panid, selle ka saavad. „Ka need, kes on Koonga vallas põlis-läänlased kui ka selles vallaosas, mis pole varem Läänemaa koosseisu kuulunud,“ nentis Pikkmets erilise särata hääles.

Aga Varblas võetakse asja külma rahuga. Oli ju Varbla ka enne sõda Läänemaa koosseisus. „Rõõmustav on see, et Tõstamaa liidetakse Pärnu hiigellinnaga ning siis on meilt linna ainult kiviga visata,“ ütles Varbla volikogu esimees Margit Merila naerdes.