Suhkur. Foto wikipedia
Euroopa kohus jättis Eesti 2015. aasta kevadel esitatud hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro ulatuses suhkru liigse laovaru eest makstud tasu tagasisaamiseks selle vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
Kohus jättis reedel tehtud otsuses Eesti kohtukulud tema enda kanda ja mõistis Eestilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud, selgub otsusest.
Euroopa Komisjon esitas kohtule sisuliselt kaks asja läbivaatamist takistavat asjaolu, millest esimene puudutab põhiargumendina seda, et vaidlustatud akt on oma olemuselt lihtsalt arvamusavaldus, ning teine käsitleb lisaargumendina seda, et tegemist on kinnitava aktiga ehk Eesti ei esitanud uusi asjaolusid, mis tingiksid asja uue läbivaatamise.
Kuigi kohus nõustus Eesti seisukohtadega, et vaidlustatud Komisjoni otsust ei saa pidada lihtsalt arvamusavalduseks, kuna sellel on õiguslikud tagajärjed, nõustus kohus teise Komisjoni põhjendusega, et Eesti pole toonud oma kaebuses välja uusi asjaolusid, mis tingiksid suhkruotsuse uue läbivaatamise.
Kuigi Eesti soovis suhkuotsuse muutmiseks kasutada kolmes sellele järgnenud kohtuvaidluses toodud õiguslikke põhjendusi, tõi Komisjon välja, et näiteks Tšehhi ja Leedu kaasustes toodud argumente oleks Eesti pidanud tõstatama suhkruotsuse tühistamise hagis. Seda aga Eesti õigel ajal ei teinud ja soovib nüüd esitada uut kaebust suhkruotsusele peale kaebeaja möödumist.
Eesti esitas hagi Euroopa Kohtusse 2015. aasta märtsi alguses. Euroopa Kohus on üks Euroopa Liidu Kohtu kolmest instantsist ja tegeleb muuhulgas liikmesriigi kohustuste rikkumise küsimustega.
Euroopa Kohtusse pöördus Eesti seetõttu, et Euroopa Komisjon ei rahuldanud taotlust summa tagastamiseks. "Komisjoni hinnangul on faktilised asjaolud suhkru ja muude põllumajandustoodete laovarude puhul erinevad ning õigusaktide tõlkimata jätmisel on erinev mõju ettevõtjatele ja liikmesriikidele," öeldi maaeluministeeriumist toona BNS-ile.
Eesti hinnangul on Euroopa Komisjon rikkunud mitmeid asutamislepingust tulenevaid õiguse üldpõhimõtteid nagu hea halduse ja liidu tegevuse õiguspärasuse põhimõtet ning see on kaasa toonud liidu alusetu rikastumise.
Eesti pidi Euroopa Liiduga liitumisel tasuma nii-nimetatud trahvi erinevate kaupade üleliigsete laovarude eest. Vaidlus suhkru üleliigse laovaru osas on esile kerkinud seoses kahtlusega, kas Euroopa Komisjon täitis omapoolset kohustust tagada, et vajalikud õigusaktid oleksid ühinemise kuupäeval Euroopa Liidu Teatajas eestikeelsena avaldatud.
Kuna Euroopa Liidu Üldkohus tühistas Euroopa Komisjoni otsuse muude põllumajandustoodete kui suhkru üleliigsete varude kindlaksmääramise kohta, tagastas komisjon Eestile ühenduse eelarvesse tasutud 2012. aasta lõpuks 6,6 miljonit eurot. Samale otsusele viidates on Eesti taotlenud ka suhkru üleliigse laovaru eest tasutud 34,3 miljoni euro tagastamist.
Komisjon teatas 2014. aasta detsembris, et ei rahulda Eesti taotlust.
Hagi esitamist toetas Euroopa Kohtu seisukoht, et Euroopa Komisjon ei täitnud omapoolset kohustust tagada, et vajalikud õigusaktid oleksid ühinemise kuupäeval Euroopa Liidu Teatajas eestikeelsena avaldatud. # Suhkru üleliigse laovaru eest on Eesti tasunud kokku 34,3 miljonit eurot ehk 75 protsenti määratud kogusummast 45,7 miljonit eurot. 25 protsenti määratust oli Eestil lubatud jätta endale kulude katteks, mistõttu ei tulnud seda liidu eelarvesse maksta.
