Töömesse on Läänemaal peetud mitu aastat, kuigi mullu tuli see tööpakkumist vähesuse tõttu ära jätta. Foto arhiiv
Läänemaa tööturul on märgata elavnemist, millest annab tunnistust see, et veebruaris oli töötukassa Läänemaa osakonnal pakkuda ligi poole rohkem töökohti kui mullu samal ajal.
Töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullisoni sõnul on tavapärane, et kevade poole hakatakse otsima hooajalist tööjõudu, kuid pelgalt hooajatöödega tavapärasest suuremat tööpakkumiste arvu veebruaris seletada ei saa. Ka see, et Haapsalus avab uue poe kodusisustust müüv kauplusekett JYSK, ei põhjenda mullusest peaaegu poole suuremat tööpakkumiste hulka.
Tänavu veebruaris oli töötukassa Läänemaa osakonnal pakkuda 132 vaba töökohta, mullu samal ajal aga 72. Kõige rohkem pakuti teenindus- ja müügitööd, aga töökohti oli ka kontoritöötajaile ja tippspetsialistidele. Töötukassa Läänemaa osakond vahendab töökohti ka väljaspool Läänemaad. Kullison tõi näiteks nende poole pöördunud Biuro OÜ, kes otsis töötajaid Ericssoni tehasesse Harjumaal, ning pakkuda oli neil 50 töökohta.
Terve eelmise aasta jooksul vahendas töötukassa Läänemaa osakond 644 töökohta. „Eelmise aasta algus oli väga kesine, selle aasta algus on palju optimistlikum,” konstateeris Kullison. Ta lisas, et eelmisel aastal oli töötukassa sunnitud ära jätma märtsis toimuma pidanud töömessi, sest polnud töökohti, mida messil vahendada. Sel aastal saab mess teoks 20. aprillil ning sinna on juba praegu registreerunud üle 20 tööandja ja kümmekond koostööpartnerit.
2016. aastal oli töötukassal Läänemaal vahendada 176 teenindus- ja müügitöökohta, 142 lihttöölistele, 106 side- ja masinaoperaatoritele, 81 oskus- ja käsitöölistele, 55 kontoritöötajaile, 30 tippspetsialistidele.
Kuigi tööpakkumusi on lisandunud, pole töötute arv Läänemaal vähenenud. Kui detsembri lõpuks oli Läänemaal arvel 563 töötut, siis veebruari lõpuks oli neid 656. Töötuse tase Läänemaal oli veebruari lõpu seisuga 5,4 protsenti.
Evelin Kullisoni sõnul mõjutab töötute arvu ka ka käimasolev töövõimereform, kus töötukassas registreerivad end töötuks ka vähenenud töövõimega inimesed.
Lähen messile kohale – eks näis kas kahe kõrgharidusega inimesele ka tööd pakutakse või peab pöialt edasi imema.
Koolis kunagi räägiti, et tuleb aeg, mil kogu töö teevad ära masinad ning inimesed ei peagi enam tööl käima. Möödunud 40 aastat ei ole seda aega lähemale toonud.
No sellepärast mind töövestlustele ei kutsutagi, et haridust on rohkem kui põhiharidus.
N-ajal saaksin ülehomme minna pensionit vormistama.
Milleks sellist jama kokku kirjutada, sellise pealkirjaga?
Lihtne. Võtan ette Eesti Töötukassa tööpakkumised, valin regiooniks Lääne maakond. Tulemuseks 41 tööpakkumist ja 94 töökohta.
Asukoht Läänemaal 17 pakkumist. Enamus tasustav “kokkuleppel” ja “konkurentsivõimeliselt”, haridustase põhiharidus.
Peegeldab situatsiooni vähe teisiti kui artiklis?
mis see läänemaa tööturgu möjutab kui keegi otsib harjumaale odavat tööjöudu.
Paraku enamus pakutavaid tòid miinimumpalgaga ja vajavad oma autot tòòle jòudmiseks,mille ùlalpidamis ja bensu kulud peab tòòline kandma sellest piskuat mis antakse.
Teist sama palju on arvel olevaid töötajaid, ehk kokku teeb ikka 5,4%
Teist sama palju on arvel mitte olevaid töötuid, seega töötuse tase on pigem 10,8%
Sellepärast me tööl ei käi, et keegi 1,5k palka ei maksa. Parem joome pargis õlut ja tõstame kvalifikatsiooni.
tööd ja kui palju 1,5 kilo eest tegema tõttaks?
inimene peab töö eest saadavast palgast oma pere ära elatama, ja ka väärikalt vananema nagu valitsus räägib, aga sandikopikate eest ära ei ela