Dirhami Meritähe rajajad soovivad loomakaitsjatega kompromissi leida

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Meritähe veekeskuse eskiis.

meritaht

Dirhami kogupere külastuskeskuse Meritäht rajajad plaanivad ookeanikalade akvaariumi rajamisel otsida loomakaitsjatega kompromissi; Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) teatel tehakse otsus projekti rahastamise osas alles peale põhitaotluse esitamist.

"Me oleme teinud siin igasuguseid analüüse, et me ei riku ühtegi seadust ega mitte midagi. Teine asi mis on, me täpselt ei saa aru, milles meid täna süüdistatakse. Kõik [loomade] mahud, nimed ja liigid on paika panemata," ütles Dirhami projekti esindaja Mart Vahtel BNS-ile.

EAS-i teatel on rahvusvaheliste pereturismi atraktsioonide toetuse taotlemine erinevate riskide maandamiseks korraldatud kahe-etapilisena. "Kõik seitse atraktsiooni, sealhulgas Dirhami Meritäht, said eeltaotluse vooru järgselt õiguse esitada põhitaotlus. Rahastusotsuse teeb EAS alles peale põhitaotluse esitamist, milleks on aega kuni 250 tööpäeva. Projekti rahastusotsuse tegemise eelduseks on, et taotleja esitab projekti elluviimiseks kõik vajalikud load ja kooskõlastused ning projekt vastab toetuse eesmärkidele ja taotlusele kehtestatud tingimustele," ütles EAS-i pressiesindaja kohusetäitja Elina Vilja BNS-ile.

"Põhitaotlus jäetakse rahuldamata kui esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat, partnerit või põhitaotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada. EAS ei saa täna öelda, milliseks kujuneb tulevikus tehtav otsus, kuna otsuse aluseks olevad andmed praegu puuduvad," ütles Vilja.

"Ma loodan väga, et saame täna õhtuks oma seisukohad paika ning loodame nendega välja minna," ütles Vahtel. Tema sõnul planeeritakse loomulikult projektiga edasi minna.

Vahteli sõnul plaanivad projekti rajajad ka loomakaitsjatega kohtuda ning kompromissi otsida. "Plaanime selle seltskonnaga kokku saada, kes hetkel protesteerivad ning asju selgitada. Meie jaoks on veidi arusaamatu, millest selline vastukaja," ütles ta.

Loomade eestkoste organisatsiooni Loomuse juhatuse liikme Kadri Tapersoni sõnul ei ole organisatsiooniga veel ühendust võetud. "EAS tõepoolest soovitas neil meiega ühendust võtta, et vaadata, kas mingisugustes asjades saab kokku leppida," ütles Taperson. "Veel ei ole nad seda teinud."

Eesti loomakaitseorganisatsioonid tegid ühispöördumise EAS-ile ja planeeritava Meritähe meeskonnale eesmärgiga loobuda plaanist luua Eestisse ookeanikalade akvaarium. Pöördumises on välja toodud, et vangistuses ei ole võimalik tagada metsloomadele, eriti suurte avamereloomade ja kalade liigiomaseid tingimusi. Praeguseks on vastava petitsiooni allkirjastanud üle 8000 inimese.

Eelmise nädala lõpus teatas EAS plaanist toetada 2,25 miljoni euroga kogupere külastuskeskuse Meritäht ehitamist Läänemaale Dirhamisse. Keskuse tõmbenumbriks on kava kohaselt ookeanikalade akvaarium, kus hakkavad elama nii haid kui raid.

9 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Talupojamõistus
5 aastat tagasi

Sellised massiturismile orienteeritud asjad ei tundu meie olusid ja mastaape arvestades lihtsalt arukad.Ehitatakse toetustega-mis praegu muidugi vabandab kõik,millest ongi nagu selline mõisa köis las lohiseb jätk saanud. Aga selline kompleks tuleb ka ülal pidada väga kulukas.
Meil kohati veel ebapopulaarne loomakaitseliikumine on mujal küllaltki mõjukas, sellised üleeilased projektid stiilis inimene kui looduse kroon võivad meie rahvusvahelisele turismireitingule karuteene teha.

Imelik
5 aastat tagasi

Vabandust, et palju kirjutan aga kõlanud väited ei leia faktilist kinnitust.
1. Nõue on 55 protsenti omaosalust (mis projekti ebaõnnestumisel tuleb tõenäoliselt kanda kahjumisse- see on investeeringu kahjum, lisandub veel tegevuskahjum).
2. Kõige külastatavam atraktsioon Eestis on Tallinna Loomaaed (tõenäoliselt
annavad sinna suure panuse ka välisturistid)

Imelik
5 aastat tagasi
Reply to  Imelik

Probleemselt kõlab ilmselt järgnev lause…
“Lennukate visuaalidega projektiesitluses võib näha fotosid palmirannast, ookeanikalade vahel torus liuglevast inimesest ning merikilpkonna patsutavaist sukeldujatest.”

Imelik
5 aastat tagasi

7. Kindlasti ajaks ka kodus olev koer parema meelega aasal jäneseid taga
ning võitleks teiste omasugustega tuul karvastikus sahisemas, aga…..
ma ei tea miks ma teda pean (või tema mind?). Meelelahutus ?
Kindlasti puudub praktiline vajadus. Kindlasti ei taha ma aga teda piinata ega ekspluateerida.
Sama seal, mereelukaid ja maismaaelukaid tutvustatakse üksteisele. Küsimus on- kas sellega kaasnev on mõlemale poolele vastuvõetav? Mina vastust ei tea.

Imelik
5 aastat tagasi

5. Ei saa väitest aru. Milline seos on haide tapmisel, kontrollitud keskonnas pidamisel ja verejanulisena esitlemisel? Viimane on “ilukirjanduslik termin”.
Hai on röövkala (kala, kes toitub teistest kaladest või muudest loomadest).
Nendel on oluline funktsioon ökosüsteemis.
“Verejanulisena” esitamine on tõesti eksitamine, kui peeti silmas tapmist tapmise pärast. Samas vastab tõele, et vere haistmine keskkonnas meelitab neid sööma.
6. Ei nõustu, inimlike iseloomuomadustega ei saa kirjeldada loomi.
Vastumeelsus pealesunnitud lähikontaktile, vastab enamuses elusolendite puhul tõele. Milline alus on kahtlustada loodavat keskust sellelaadse ahistamise praktiseerimises. Suletud territooriumil pidamine on kindlasti ka sunnitud kontakt, kuid meie kliimas ainuvõimalik.

Imelik
5 aastat tagasi

Kopeerin siia argumentatsiooni 7 punkti kohta, minu isiklikust seisukohast ja teadmiste baasilt. 1.Nõustun, et kalade meeleelundid ja tunnetus erinevad oluliselt maismaaloomade omast. Häiritus ja stabiilne ärritusseisund vajab tõestamist. “Võib” -seda ei ole? Haidel puudub ujupõis, selles olev hapnik ning sisekõrvaga ühendus, neid loetakse halva kuulmisega kaladeks. Peamised meeled on haistmine ja vibratsiooni tajumine küljejoone kaudu. Ohtlikuks loetakse rammimis ja lõhkamistöödest põhjustatud vibratsiooni. 2. Jah, näiteks mõrtsukhai peab hapniku saamiseks pidevalt ujuma. Samas ei tea ma midagi, selleks vajaliku territooriumi miinimumsuuruse kohta. 3. Nõus, hooletus ja turvamata õnnetusjuhtum võib lõppeda asukatele fataalselt. Millisele elusolendile ei lõppeks? 4. Nõus, on vastutustundetud pidada… Loe rohkem »

Triibik
5 aastat tagasi

Kindlasti toetab palju rohkem inimesi merekeskust,nagu ka loomaaedu. Silmakrjalikult nutetakse ääremaastumise üle,aga kui mõni ettevõtja tahab sinna elu ja töökohti luua,siis on ta kohe kurjategija. Kui vaadata arvuliselt neid nn.kaitsjaid,siis on neid mingi 0,02 % elanikest. Ja alati liiguvad tüübid millegipärast seal,kus on suured rahad ja meedia tähelepanu. On viimane aeg kehtestada neile kaitsjatele atesteerimine ja katsed. Näiteks haikallistajad peaks 2 päeva viibima haidega samas akvaariumis,et mõista paremini nende muresid.

poolt
5 aastat tagasi

oli ju öeldud,et kalu ei püüta merest, vaid tuuakse loomaaiast.

tõmbenumbriks
5 aastat tagasi

ookeanikalade akvaarium. Õpetage , kuidas näevad välja meie oma jõgede,järvede kalad. Kui palju on inimesi kes eitee kilul ja räimel vahet.Milleks vangistada suuri ookeani elukaid. Ja kus on garantii, et need loomad vastu peavad sellises elukeskonnas mis pole neile loomuomane.