CV Keskus.ee värskes küsitluses tunnistas tervelt 92,5% vastanuist, et on haigena tööl käinud – enamasti on põhjused materiaalsed, kuid kümnendik küsitletuist leiab ka, et haigena koju jäädes jääks töö lihtsalt tegemata.
„Haigena tööl käivate töötajate arv ei ole võrreldes kahe aasta taguse küsitluse tulemustega suuresti muutunud – korduvalt haigena tööl käivate inimeste arv on hoopiski veidi kasvanud,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
„Olukord on veidi hirmutav, kuna paranemismärke pole näha ka vaatamata 2017. aastast kehtima hakanud seadusemuudatusele, mis võimaldab tööandjatel hüvitada soodustingimustel haiguspäevi juba alates teisest päevast – kõigest 7,5% küsitletuist väitis, et ei ole kordagi haigena tööl käinud. Haigena tööl käiv inimene seab ohtu aga nii enda kui ka oma kolleegide tervise, mis mõjutab negatiivselt ka ettevõtte igapäevatööd.“
Enim käivad haigena tööl finantsvaldkonna töötajad, kes tunnistasid, et ei tee seda majanduslikel põhjustel – paljud neist leidsid, et teisiti jääks nende töö lihtsalt tegemata. Sama väitsid finantssektori töötajate kõrval sagedamini ka infotehnoloogia- ja toitlustusvaldkonna töötajad. Väga tihti käivad haigena tööl ka assisteerimise-, mehaanika ja tehnika-, ehituse ja kinnisvara-, klienditeeninduse- ja müügisektori töötajad – enam kui 90% antud valdkondade esindajatest on Henry Auväärti sõnul haigena tööl käinud.
Veel selgus küsitlusest, et naised käivad haigena tööl enam kui mehed.
„Kõige vähem käivad tõbisena tööl IT-sektori töötajad, kuid see võib tuleneda lihtsalt ka võimalusest teha tööd kodukontorist,“ pakkus Auväärt.
Tänavu osales veebruarikuus korraldatud uuringus 1015 ja 2015. aastal 1201 töövõtjat üle Eesti.
sm. oravatele, isamaamüüjatele ja sotskommunistidele genotsiidi eest meie tervishoiu süsteemis
Täname reformierakonda kes 2009 aastal sellise seaduse tegi, et esimesed 3 päeva haige ei söö ega joo,ta ju haige.
Värdjalik seadus!
Mis teha, kui palk on väike peab käima kah haigena, et toit lauale saada.