President Kersti Kaljulaid. Foto: arhiiv
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liikme Henn Põlluaasa sõnul sisaldas president Kersti Kaljulaidi kõne vabariigi aastapäeval taunimisväärset globalistlikku maailmavaadet.
"President Kaljulaid ütles oma kõnes, et eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi," kirjutas Põlluaas Facebookis. "Jah muidugi, kuid see on vaid üks eeldustest väga paljude seast. Tunnustamisest üksi ei piisa. Mina tunnustan näiteks ka soome keelt, kombeid ja väärtusi, sakslaste, prantslaste, inglaste, lätlaste omi ja nii edasi. Kes ma selle definitsiooni järgi siis olen? Kuidagi naiivne on selline eestlaseks olemise seletus. See on multikulturaalne, globalistlik ja juuretu lähenemine, mis haakub Kaljulaidi kunagi varem väljaöelduga, et eestlane on ka iga e-residentsuse omanik. Kas on ikka tõesti?!"
Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeval peetud kõnes, et eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab eesti keelt, kombeid ja väärtusi. Nii saab ta ise pidada end eestlaseks – ja saavad ka ülejäänud. Kaljulaidi sõnul saab seadusesse kirjutada, kuidas saada Eesti kodanikuks – kuid mitte seda, mil moel saada osaks Eesti rahvast.
"Kui me seda prooviksime, lõpetaksime totalitaarses ühiskonnas, mis on meie kommete hoidmise nimel hävitanud meie vabadused. Mitte kõike seda, mida me oma komberuumis ei soovi näha, ei saa me ära keelata. Ka sellega hävitaksime lõpuks omaenda vabaduse. Mitte kõiki neid, kes tahavad siin elada, ei saa me teha eestlasteks. See ei peakski olema meie eesmärk. Niimoodi hävitaksime eestluse," ütles Kaljulaid oma kõnes.
Riigipea sõnul ta mõistab, et valdav osa eestlasi tahab hoida oma komberuumi kiivamalt kui seda tehakse paljudes Lääne-Euroopa riikides. "Suurem osa meist ei ole valmis elama multikultuurses ühiskonnas, kus eesti kombed poleks selgelt tähtsamad teistest. Riigid, kes meie arvates on kaotamas oma identiteeti juurde tulijatele, on meist edukamad olnud just ühtse keeleruumi kujundamises, isegi kui neil on olnud meist palju vähem soovi kaitsta oma komberuumi. Keelekeskkonda kaasamine toimib läbi lasteaia ja eelkooli, läbi loomuliku täiskasvanu ja lapse vahelise suhtluse," rääkis Kaljulaid.
"Siin elavad teised rahvad ei ole meist oma kommetelt suurt erinenud. Maailmas on rahvaid, kelle arusaam ühiskonnast erineb meie omast radikaalselt. See ei tähenda, et sealt tulnuil poleks Eestis kohta, saabugu nad siia sõja eest pakku või töörändajaina. Me peame suutma sõnastada, mida me neilt ootame selleks, et koos toimida Eesti ühiskonnana," ütles Kaljulaid.
Tema sõnul ei saa komberuumi hoidmine olla üksik kursus, mis õpetab lisaks keelele austama siinse ühiskonna vabadusi ja neid mitte omal initsiatiivil kitsendama – see on lihtsalt eeldus, miinimum. "Komberuumi tagab meie pidev valmidus meenutada meile olulisi väärtusi. Komberuumi kaitsmise osa peab olema ka lugupidamine teiste tavade vastu, kuid ainult piirini, kus need ei hakka meie komberuumi ahistama," selgitas Kaljulaid enda kõnes.
"Komberuumi kirjeldamine ongi keeruline, lõpuks ei ole me ju homogeensed Eesti asja ajamise robotid. Meil endilgi on erinevad kombed, erinevad ootused elule ja erinev maailmavaade. Aga kuna me nähtavasti ei ole valmis multikultuurseks ühiskonnaks, siis peame suutma sõnastada oma, Eesti oma. Peame suutma seda kirjeldada ning järjekindlalt ning delikaatselt õpetada."
Paraku on see nii. Eesti laulu nimi on ebaõnnestud, nii või teisiti on tegu ingliskeelse lauluvõistluse Eesti eelvooruga. See ei tähenda, et tegu oleks mingi suure ohuga eestlusele. Eesti keel oli, on ja jääb.
“Yep”, faktiliselt on Sul õigus. Aga Eesti kultuuril on põhiseaduslik kohustus hoida ja arendada eestlaste rahvuskultuuri. “Eesti laul” võõrkeeltes seda tingimust ei järgi. Ehk kuigi konkursi nimetuses on viide riigile, siis riigikeele ja eesmärgiga, pole sel suurt pistmist?
Naljakas on, et keegi ei viitsi läbi lugeda Põhiseaduse preambulat, kus on selgelt väljendatud rahvusriigi printsiip. Ikka me seletame mingisuguseid arusaamatuid konstruktsioone igasugustel positsioonidel isikute poolt. Kui see sõnastus ei meeldi konstitutsioons siis muudke see ära, aga ärgu seletagu musta valgeks.
pole siin midagi nii selgelt väljendatud.
PREAMBUL
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade –
võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse paragrahv 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.
Jah… kuid Põlluaasal on selles suhtes õigus, et Eesti rahvas peab tagama
eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise.
Küsimus on, kuidas seda tagada, kui eesti rahvuse (kui keele ja kultuuri kandjate) üldised väärtushinnanguid ei sobi tulijatele ning samas iga Eesti inimese põhiõigused oleks tagatud? Mida siis tunnustatakse, kui Eesti rahva ja eestlaste üldised (alati saab rääkida vaid nendest) väärtushinnangud lahknevad?
Siit tuleneb otseselt, et ilma eesti keeleta ei ole võimalik olla Eesti rahvas ning kultuuris osalemata samuti mitte.
Kui Põlluaas mõtles siinkohal keele, kultuuri ja rahvuse muutusteta “tsementeerimist”, siis ta eksis (selline rahvus sureb paratamatult välja).
Säilitamine tähendab siinkohal algsega seose säilimises. Näiteks nagu kaasaegsel eesti keelel on seos meie murdekeeltega.
Kas meie praegu oleme selle ülesandega hästi hakkama saanud?
Vaadake näiteks “Eesti laulu”, mitu eestikeelset teost seal kõlab? See on või ei ole Eesti kultuur?
See on minu arvamus, mis ei pretendeeri tõele.
Eesti laul on kahtlemata Eesti kultuur kuhu mahub ka killukene eesti kultuuri…
Juss, kui funktsionaalne lugemisoskus on puudulik siis on raske sinuga väidelda. Aga loe vastavat kirjandust ning saadki targemaks:)
teeme sobingu kas või vanakuradi endaga, peaasi, et probleemi kaelast ära saame.kui kahuriliha vaja oli, tunnistas juudiriik iga zaharovi zukermanniks.
Huvitav, mis need “paljud muud eeslaseks olemise eeldused” siis oleksid?
ja Henn Põlluaas on taktitu mats.
ei meeldi vigisejad, virisejad, skeptikud. saamatud, süüdimATUD
KAEBUPUNNID, , LUMPEN, HABEMEGA MEHED,
REBASESABAGA PLIKAD, vastyvoolu ujujad,
Poliitikutele habemaks
põlluaas
on suurel pildil taas
pealt lendab kaas
vastu seina viinaklaas
nii valusalt on prses pinnad
et nüüd nõuame ühel rinnal:
ilma põhjaliku geenitestita
jäävad seltsimehed passita!
komberuumi konn
Väga tubli!Opositsioonil ja ekre -erakonnal peabki ju “oma ” arvamus olema,mis on vastupidine.