Eelmine aasta oli Haapsalu linnas üsna tuleõnnetusterohke – kokku toimus 24 tulekahju.
Põlengu peamisteks tekkepõhjusteks oli hooletus lahtise tule kasutamisel (sh siseruumides suitsetamine), hooletu kütteseadme kasutamine, tahmasüttimine, rike elektripaigaldistes ning muu hooletus. Mullu hukkus Haapsalus tules üks inimene, seda üsna aasta alguses.
Ilmselt ei ole enam kellelegi uudiseks, et rohkem kui tulekahjusid kustutamas, käivad päästjad ennetustööd. See on hea, sest näitab inimeste ohuteadlikkuse kasvu ning suhtumise muutumist enda turvalisuse osas.
Eelmisel aastal nõustasid päästjad Haapsalu linnas kokku 128 kodu. Neist 17 kodu vajasid korduvkülastust, mis tähendab, et need kodud vajasid nõustamisest suuremat abi. Ühes majapidamises puudus elekter. Kuid üllatav on, et 43 kodus puudus ikka veel 2009. aastast alates kohustuslik suitsuandur või polnud see töökorras. Positiivne oli, et valdaval enamikul kodudest oli ette näidata korstnapühkija akt ja ka küttekolded olid korras.
Ka sel aastal nõustatakse kodusid ning teie uste taha on oodata päästjaid. Kindlasti pole nende külastust vaja karta, sest nad tulevad eelkõige teid aitama. Võite meid ka ise kohale kutsuda. Selleks ei pea tegema muud, kui helistama päästeala infotelefonil 1524 ja oma soovist või probleemist teada andma.
Kuid seniks kuni päästjad pole teie juurde juhtunud, mõned mõtted, kuidas saaks oma kodu tuleohutumaks muuta ja olla valmis ka selleks, kui halbade asjaolude kokkusattumisel peaks kodus siiski tuleõnnetus juhtuma.
Kui majapidamises on toasooja saamiseks ahi, kamin või pliit, on mõistlik lisaks suitsuandurile paigaldada ka vingugaasiandur, mis reageerib vingugaasisisaldusele ruumis. Mürgine ving võib tuppa tungida kütteseadme siibri liiga varasel sulgemisel ja sellest suitsuandur märku ei anna.
Alternatiivse lahendusena suitsuandurile on olemas temperatuuriandur, mis reageerib ruumis tõusvale temperatuurile ja annab teatud temperatuuri saavutades häiret. Tõsi, seda tüüpi andurit ei soovitata paigaldada eluruumidesse, sest tulekahju algstaadiumis tõuseb temperatuur aeglaselt. Samas tekib suitsu ohtralt ja sellises olukorras avastab suitsuandur tekkinud põlengu kiiremini. Küll sobib temperatuuriandur aga garaaži, katlaruumi või sauna eesruumi.
Kindlasti tuleb mõelda ka sellele, et tulekahju puhul oleksid käepärast esmased tulekustutusvahendid – tulekustutustekk ja 6 kg pulberkustuti. Hea ja kindel vahend pliidil süttinud toidu kustutamiseks on rasvakustuti. Tulekustutit valides tuleb teada, milliseid põlenguid ühe või teisega kustutada saab. Kõige levinumad on tulekustutid, millel on peal mitme klassi märgid, näiteks ABC, BC jne. See tähendab, et sama kustutiga võib kustutada erinevaid põlevaid aineid.
Ära unusta suitsuandurit kord kuus testida! Tulekahju on ise võimalik kustutada vaid siis, kui see avastatakse võimalikult varases staadiumis – see tähendab, et suitsuandur on tulekahjust märku andnud ning kiiresti alustatakse tule kustutamisega (tulekustutusteki või tulekustutiga). Sellisel juhul ei saa kahjustada vara ega seata ohtu kaaselanike elu.
Me ei väsi kordamast, et kui te olete oma kodu ohutuks muutnud, palun vaadake üle ka oma lähedaste ja naabrite kodud. Kas neil on seal ohutu? Kui märkate, et neil on abi vaja, aidake neid ise või andke neist teada. Ärge pigistage probleemi ees silmi kinni! Helistage kohalikku omavalitsusse, päästeametisse, politseisse. Te ise ei pea rohkemat tegama, aga võite kindlad olla, et probleemiga hakatakse tegelema ja ühiselt leitakse ka lahendus. Pärast õnnetust pole enam mõistlik hakata rääkima, et riskikäitumist oli juba ammu näha ning kõigile teada. Siis on juba väga hilja.
Olge julged ja hoolivad!
Turvalist aastat!
Kätlin Poopuu
Läänemaa päästepiirkonna juhataja
Haapsalus siis niimoodi, kuidas mujal läänemaal, kord majas?