Rannarootsi muuseumi perepäeval jätkus tegevusi suurtele ja väikestele. Fotod: Arvo Tarmula
"Paremat ei oskaks tahtagi," ütles Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm eile toimunud perepäeva kohta. Kui päev varem, reede oli udune ning Haapsalu-Noarootsi vaheline jääteegi suletud, siis laupäeval oli ilm justkui kannapöörde teinud. "Reedel oli seis nutune," nentiski Kalm ja kirjeldas, kuidas muuseumi hoovist nägi merele paksu udu tõttu vaid võib-olla kümmekond meetrit.
Rannarootsi talvise perepäeva hommikul oli udu aga kadunud ja päike taevas. "Jää on ilus, päike paistab, kõik on lihtsalt parim!" sõnas Kalm. Ideaalsele ilmale lisaks avati hommikul ka pea nelja kilomeetrine jäätee.
Vaatepilt, mis Rannarootsi muuseumi hoovil avanes oli kirev. Muuseumi hoovil mängis muusikat Väliharf ja seintel olid üleval kaunid loodusfotod. Söögileti äärest lahkus ikka ja jälle keegi sütel küpsetatud kartuli ning grillitud kilu portsuga. "Sellist kala mujal ei saa," mõnulesid sööjad laudade taga. Magustoiduks sai igaüks endale ise lõkkel vahukomme küpsetada.
Tõeline seiklus toimus aga jääl. "Siin on kõik koos jääl kohal – mootorsaanid, tõukekelgud, tavalised kelgud, jääkarusell, jääpurjekas," loetles Kalm. Selle kõige taustal vurasid jääl Haapsalu ja Noarootsi vahel ka tavalised sõiduautod.
Rannarootsi muuseumi perepäev toimus tänavu kolmandat korda ning sel puhul oli ka muuseumi pilet soodushinnaga. Kolm tundi kestvat perepäeva juhtis Marko Matvei.
üks lapseohtu mootorkelguga naisterahvas on võmmi saanile ennast pressinud. Tea kas on hea minekuga pill tagumiku alla antud või miski mis lihtsalt põriseb ja suitsu välja ajab?
Salvo kelk ja lumesaan… huvitavad nimed teil. Tuntumaid tegelasi oli ka liikvel nende seas peale aukodanike kes pedeka ja koeranäoga maa või külavanema käest persepugemisega medal said:Käo Paul, Ketse Sass, Rumba Ruts ja muidugi vana hea kalur Õnge Enn.
Järgmine kord oleme jälle aastapärast koos, et teised näeksid kuidas meie neid näeme.
Õige hõredaks see linn jäänud .