Muinsuskaitseamet toetab Eesti pühakodade restaureerimist 660 486 euroga, kokku esitati pühakodade programmile 143 taotlust kogusummas üle 3,4 miljoni euro.
Pühakodade restaureerimise eelarvest eraldatakse käesoleval aastal toetusi nelja konfessiooni kirikutele – Eesti Evangeelne Luterlik Kirikule (EELK), Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule (EAÕK), Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule (MPEÕK) ja Eesti Metodisti Kirikule (EMK), teatas muinsuskaitseamet. Pühakodade programmi toetuste abil jätkuvad tööd Haapsalu metodisti kiriku vundamentide kindlustamisel, EELK Noarootsi kiriku juures tehakse väiksemaid katuste avarii- ja hooldustöid, valmis saab ka Haapsalu toomkiriku katus.
Taotluste arv ja kogusumma näitavad jätkuvalt kultuuriväärtuslike hoonete suurt investeerimisvajadust. 2017. aastaks esitati pühakodade programmile 143 taotlust kogusummas üle 3,4 miljoni euro, vahendeid investeeringute eelarves on käesoleval aastal 660 486 eurot. Sel aastal otsustati erinevas mahus restaureerimistoetusi eraldada 19 pühakojale, projektdokumentatsioonide koostamise toetusi antakse neljale pühakojale ning kaks pühakoda saavad toetused piksekaitsete paigaldamiseks. Toetuste andmise üle otsustab programmi 15-liikmeline juhtnõukogu, kuhu kuuluvad erinevate konfessioonide, ministeeriumide, linna- ja maaomavalitsuste liitude esindajad ning sakraalarhitektuuri eksperdid.
Pühakodade restaureerimise eelarvest eraldatakse käesoleval aastal toetusi nelja konfessiooni kirikutele (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik ja Eesti Metodisti Kirik).
„Pühakodade programmi prioriteet on programmi raames alustatud tööde lõpetamine ja mul on äärmiselt hea meel, et tänavu saab lõpule viia mitu suurt restaureerimisprojekti – valmis saavad Haapsalu toomkiriku katus, ülimalt avariilises seisus olnud EELK Saarde kiriku tornikiiver, samuti EELK Järva-Jaani kiriku pikihoone katus ja EAÕK Saatse Püha Paraskeva kiriku katusemaastik“, ütles programmi juhtnõukogu esimees Siim Raie.
Lisaks jätkuvad pühakodade programmi toetuste abil tööd Haapsalu metodisti kiriku vundamentide kindlustamisel ja EELK Jõelähtme kiriku avariilise tornikiivri juures. Samuti lähevad edasi Eesti vanima, siinse kirikuarhitektuuri pärlite hulka kuuluva EELK Valjala kiriku idaosa avariitööd. Uutest suurematest töödest tehakse algust aastaid avariilises olukorras olnud EAÕK Sindi Jumalaema ilmumise kiriku katusemaastiku restaureerimisega – esimeses etapis on kavas kellatorni restaureerimine. Alustatakse ka Eesti ainsa maapiirkonnas asuva basiilikalaadse kolmelöövilise EELK Urvaste kiriku väga halvas seisukorras oleva katusemaastiku restaureerimisega – sel aastal toetust saanud tööde esimeses etapis restaureeritakse kiriku kesklöövi katus.
Väiksemas mahus eraldatakse toetust EELK Viljandi Pauluse kiriku katuse ja EELK Kose kiriku torni laastukatuse avariitöödega alustamiseks. EELK Harju-Madise ja EELK Noarootsi kiriku juures tehakse väiksemaid katuste avarii- ja hooldustöid. Programmi kaudu eraldatakse toetust 19. sajandi omanäolise MPEÕK Narva Issanda Ülestõusmise peakiriku fassaaditöödeks. Jätkatakse ka Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride konserveerimise toetamist.
Programmi teadus- ja arendustegevuse valdkonna kaudu jätkatakse Eesti kirikute andmebaasi täiendamist Lääne- ja Harjumaa kirikutega ning samuti teostatakse siseviimistluse uuringud Ridala ja Karuse kirikus.
Samuti jätkub koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga Eesti pühakodade kivimüüride niiskuskahjustuste ja sooldumise uurimistöö raames, sealjuures jätkatakse ka kirikute tuulutuse kontrolleri arendamist (testimisel on ka selle kontrolli arendus kirikute automaatseks tuulutamiseks).
Lisaks toetatakse EKA ja EKM uurimisprojekti „Christian Ackermann – Tallinna Pheidas, ülbe ja andekas“ ning Eesti kirikute katuste kandekonstruktsioonide uurimisprojekti (sh ka dendrokronoloogilised uuringud).
Sindi õigeusu kirik. Foto: Sille Sombri Urvaste kirik. Foto: Kersti Siim 
Saarde kirik. Fotod: Nele Rent