Taimo Juhe ja Mart Reino uudistavad soomlastelt kingiks saadud mõõka. Foto: Heli Tuisk
Kuigi tulekatlad podisevad endiselt Lähis-Idas, Euroopas ja mujalgi, loodame meie, et hiidlaste püssid paukusid sel aastal viimast korda Kapastos rutiinsel päevasel ja öisel laskmisel 9.–10. detsembril.
Selle õppusega sai meie aastaplaan kuhjaga täis. Meie tegemistest võttis alati osa märkimisväärne hulk kaitseliitlasi. Toredad ettevõtmised on olnud meie naiskodukaitsjail ja noortel, nemad on alati toeks ka kaitseliitlaste üritustel. Suurt tähelepanu pälvis naiste korraldatud aasta isa valimine Emmastes.
Kaitseliitlaste tegevusaasta algas 3. jaanuaril, mil tähistasime Vabadussõja relvarahu aastapäeva. Varsti järgnes sellele üldkoosolek, märkisime seal maha oma tegevuse rajajooned. Veebruaris tähistasime pidulikult nii Tartu rahu kui ka Eesti Vabariigi aastapäeva. Võidupüha paraad oli tänavu meist kaugel Võrus ja sinna kuigi palju hiidlasi ei sattunud, aga kõigil oli veel meeles mullune paraad kodusaarel. Tänavu võtsime kaugelt Võrust toodud võidutule vastu Heltermaa sadamas, kus said sellest osa kõik soovijad.
Malevkond osales ka küüditamise aastapäevade mälestustalitustel 25. märtsil ja 14. juunil, mil süüdati küünlad, helistati kirikukelli ja asetati pärgi.
Rahu kaitsmine rahutus maailmas
Kaitseliidu põhiülesanne on meie riigi turvalisuse kaitse, eriti aktuaalne on see tänapäeva rahutus maailmas. Seetõttu tuleb ka kaitseliitlastel panna üha suuremat rõhku lahingulisele väljaõppele, see on meie tegevuse eesmärk ja peamine osa.
Selle aasta esimene laskepäev oli märtsis, järgnesid laskepäevad aprillis, oktoobris ja detsembris. Laskeoskus on iga kaitseliitlase lahingulise väljaõppe olulisim osa, seepärast on rõõmustav, et kõigil laskepäevadel osales kaalukas hulk malevlasi. See on meil juba ammune tava.
Lahingulist väljaõpet lihvisime kergjalaväe õppustel juunis ja septembris. Juunikuistest õppustest võttis osa hulk relvavendi Soomest Savonlinnast, kes on meie tegemistes kaasa löönud juba kümme aastat. Meie kaitseliitlased said oma sõdurioskusi proovile panna aga Savo kaljusel ja järverohkel maastikul. Harjutasime ka objektikaitset ja patrullimist, need ongi kaitseliitlaste põhiülesanded raskemail aegadel.
Hiiumaal on pikk rannajoon, aga saarel on täita ka uppumatu lennukikandja ülesanne. On selge, et vaenlane ei pruugi tulla tänapäeval ainult idast, tal on ka meist läänes märkimisväärsed mere- ja õhujõud. Sellest on aru saadud ka NATO staapides ja meie aastaid kestnud muresid hakatakse kuulda võtma. Seetõttu pöörasime ka tänavu palju tähelepanu rannnikukaitsele, mis on veel lapsekingades, kuid muutub aina tähtsamaks.
Meie kaitseliitlaste väljaõppe krooniks kujunes juba kümnendat korda, 2.–4. detsembril Läänemaal Lihula ümbruses möllanud kaitseliidu suurõppus Orkaan. Tänavu keskendus see koostööle politsei- ja päästestruktuuridega. Orkaan oli nii nagu alati oma nime vääriline – mehed said tunda tuult, külma ja sademeid. Nagu aga kaitseliitlased ütlevad, oli jalaväelase harilik ilm, mis kedagi ei heidutanud.
Tänavu oli Orkaanil hiidlaste lõigus tegevust rohkem kui tavaliselt ja nii mehed kui ka staabiassistentideks olnud naised jäid õppusega rahule. Tundub, et meie kaitseliitlased sooritasid oma ülesande edukalt.
Liitlastega ja sõpradega koos
Kaitseliitlastel on rõõm panustada meie riigi turvatunde tugevdamisse ja meil on hea meel, et sellele aitavad kaasa meie liitlased. Tore on kuulda nende õhuturbelende Hiiumaa kohal ja kuulda relvavendade õppustest meie keskpolügoonil. Tuleval aastal lisandub praegu roteeruvaile rühmadele inglaste juhitav pataljon koos rasketehnikaga. Kõik see annab kindlust, et meie väike kodumaa elab üle ka maailmas toimuvad mullistused.
Malevkonna liikmed peavad kõigepealt aga ise mehe eest väljas olema ja meilgi on liitlasi. Meid abistavad nõu ja jõuga Soome sõbrad Pargasest, Helsingist ja eriti Savonlinnast. Peame ühiseid õppusi, aga oleme koos ka pidulikumail puhkudel. Nii oli meie delegatsioon koos kohalike reservohvitseridega 10. juunil pidulikul vastuvõtul Pargase linnavalitsuses. 29. oktoobril tähistasime Savonlinnas kohaliku reservväelaste liidu 80. ja meie suhete 10. aastapäeva.
Mitte ainult sõjast ja võitlusest
Väljaõppe ja isamaaliste ürituste kõrval tutvustasime ka oma tegevust. Mais korraldasime emadepäeva iga-aastase jalgrattaretke ja orienteerumismängu-takistusvõistluse Tihu Kevad. Viimane oli eriti osavõturohke ja on populaarne nii saare noorte hulgas kui ka kaugemal. Oktoobris tutvusime sõjaaegsete patareidega, novembris osalesid kaitseliitlased kõikide laste isadepäeval.
Eesti peab olema kindlalt kaitstud ja kehtima hakanud riigikaitse seaduse alusel peavad sellesse panuse andma riigi kõik institutsioonid ja kodanikkond. Ega asjata nimetata uut seadust laiapindse riigikaitse aluseks. Oma panuse saab riigi kaitsesse anda nii relv käes kui ka oma igapäevasel tööpostil. Allakirjutanu on seisnud seaduse sünni juures kaitseliidu vanematekogus ja ka keskkogus, samuti EROKi juristohvitseride sektsioonis. Praegu käib sektsioonis töö selle nimel, et saada korda sõjaaja tingimuste kohtupidamissüsteem.
11. novembril tähistasime pidulikult kaitseliidu 98. aastapäeva ja tunnustasime aasta jooksul enim silma paistnud kaasvõitlejaid. Anti üle teenetemärgid ja tänukirjad. Teenetemärke jagus ka soomlastele. Soomlased võlgu ei jäänud ja nii mõnigi meist sai rinda Soome teenetemärgi. Kaitseliitlased on ju vabatahtlikud, kes annavad oma panuse riigikaitsesse oma sisemisest veendumusest ega oota mingit vastutasu. Seepärast on tore, kui keegi seda panust kas või hea sõnaga meeles peab. Teenetemärk aga jääb tänu meenutama ka tulevastele põlvedele.
Leitnant Mart Reino, Hiiumaa malevkonna pealik