Riigihalduse minister kutsub omavalitsusi ühinemisega kiirustama

Foto: arhiiv

Riigihalduse minister kutsub omavalitsusi kavandatud ühinemistega veel sel aastal ise lõpuni minema, et mitte jääda valitsuse algatatud ühinemiste vooru, kus tingimused on ühinejate jaoks ebasoodsamad. 

„Kutsun kõiki omavalitsusi üles leidma ühiselt parim lahendus oma kodukandi jaoks,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb omavalitsustele saadetud kirjas. „Vaid teie ise teate, kellega koostöös saate kõige paremini edendada oma piirkonna arengut. Kohalike elanike huvides on, et võimalikult paljud kokkulepped, kellega ja mis tingimustel ühinetakse, sünniksid veel enne selle aasta lõppu ehk seaduses määratud omaalgatuslike ühinemiste tähtaega.“

Vastavalt haldusreformi seadusele tuleb kohalike volikogude endi algatatud ühinemised lõpule viia selle aasta lõpuks. Järgmises etapis esitab juba valitsus hiljemalt tuleva aasta 15. veebruariks seaduses seatud miinimumkriteeriumist väiksematele omavalitsustele ettepaneku nende ühendamiseks naaberomavalitsusega.

Üle Eesti toimuvatel ühinemisläbirääkimistel on kümmekond piirkonda oma ühinemisotsused juba langetanud, paljudes ühinemispiirkondades on otsustamine alles ees. 

Veel sel aastal volikogude endi algatusel toimuvaid ühinemisi toetab ka haldusreformi seaduse kohaselt ühinemistoetus, mis on olenevalt elanike arvust vahemikus 300 000 kuni 800 000 eurot iga ühineva omavalitsuse kohta, kui ühinemise järgses omavalitsuses elab vähemalt 5000 inimest. Lisaks kaasneb täiendav ühinemistoetus 500 000 eurot iga enam kui 11 000 elanikuga uue omavalitsuse sünniga. Seevastu valitsuse algatatud ühinemiste vooru jäädes kaetakse ühinejatele ainult ühinemisega seotud otsesed kulud.

Eestis on praegu 213 omavalitsust, eeldatavalt väheneb see arv käsilolevate ühinemiste tulemusena haldusreformi käigus kuni kolm korda ning tekivad kõikjal üle Eesti oluliselt ühtlasema võimekusega omavalitsused. Üle Eesti toimuvad praegu umbes 140 valla ja linna vahel liitumisläbirääkimised 40 piirkonnas.