Volkswagen Polo. Foto: CarNetShow
Äsja välja kuulutatud Euroopa aasta auto nominentide taustal vaatas Autoleht, mis on praeguseks saanud eelmise kümnendi võitjatest.
Senist praktikat arvestades võiks järgmise aasta võidupanuse päris julgelt panna Alfa Romeo Giulial, sest senini on Fiati grupile läinud tervelt 12 tiitlit 53st. Üheksa on saanud Fiat, kaks Alfa Romeo ja ühe Lancia. Eelmiselgi kümnendil jäi nende osaks kolm esikohta. Tagantjärele vaadates tunduvad žürii valikud mõne aastakäigu puhul veel palju kummalisemad kui toona, ent sekka on sattunud ka autosid, mis nüüdki hinnates oma tiitlit täiesti õigustatult kannavad, nentis Margus Pipar.
Lääne Elu toob älja mõned näited.
2010 Volkswagen Polo
347 punkti
2. koht Toyota iQ, 337 punkti
3. koht Opel Astra, 221 punkti
MIKS VÕITIS?
Selle põlvkonna Polo juures saavutas Volkswagen väikeste autode seas tõelise tippklassi. Kompaktsesse keresse pakiti auto, mis hämmastas täiskasvanulikkusega ning mida nimetati sageli peaaegu sama heaks nagu Golfi: vähema raha eest sai natuke väiksema, kuid siiski igas mõttes suurepärase auto. Pealegi hiilgas Polo tehnoloogilisel kõrgtasemel mootorite, käigukastide ja varustusega. Eks suur „süü” sarnasusel Golfi kõrgtasemega on muidugi unifitseeritud tehnikas: lisaks välimusele on need kaks ka pinna all sarnased.
MIS ON SELLEST PRAEGU SAANUD?
Volkswagen Polo on väikeautode eliit ka pruugituna. Eestis see autoklass populaarsusega siiski ei hiilga ning Polo kõrval saavutas suuremat edu selle natuke lihtsam ja odavam lähisugulane Škoda Fabia. Pisut on mõlema mainele liiga teinud ka mootorite ja topeltsiduriga DSG-käigukastide vead, kuid kuna autod on suhteliselt uued ja väikese läbisõiduga, pakuvad Polo eeskujulikud kasutusomadused üldjuhul naudingut.
2005 Toyota Prius
406 punkti
2. koht Citroėn C4, 267 punkti
3. koht Ford Focus, 228 punkti
MIKS VÕITIS?
Kui 2001. aastal sai esimene Prius pärast Euroopas müügiletulekut aasta auto valimisel kolmanda koha, siis teine põlvkond võitis suure skooriga. Teiseks jäänud Citroėn C4 jäi hübriid-Toyotast maha tervelt 139 punkti. Tagasi vaadates tegi žürii antud juhul ainuõige valiku, sest Prius näitas hübriid- ja elektriautode buumile teed ning oli vaatamata innovatiivsusele hästi läbi mõeldud, väga ökonoomne ja igapäevakasutusse täiesti sobiv auto.
MIS ON SELLEST PRAEGU SAANUD?
Sellele Priusele on järgnenud veel kaks põlvkonda, Prius on maailma enim müüdud hübriidauto, millel pole olnud probleeme ei töökindluse ega turvalisusega. Isegi tavamootoriga autode kõrval on Priuse müügiarvud muljet avaldavad: seda on kokku müüdud juba üle 5,7 miljoni! Pruugituna seda alati osta ei julgeta, kuid hirm on põhjendamatu. Paljud Priused on taksoteenistuses eeskujulikult läbinud sadu tuhandeid kilomeetreid ning vaata kust otsast tahes, on see auto läbi aja üks töökindlamaid.
2002 Peugeot 307
286 punkti
2. koht Renault Laguna, 244 punkti
3. koht Fiat Stilo, 243 punkti
MIKS VÕITIS?
Peugeot võit oli 2002. Aastal selge, teiseks tulnud Renault ning kolmas, Fiat, jäid enam kui 40 punkti kaugusele. 307 edu võtmeks oli uutmoodi kõrge kerekuju, mis tagas eeskujuliku ruumikuse ja tänu suurtele klaasipindadele mahtuniversaaliliku avaruse. Vedrustus oli mugav ja väga head – ökonoomsed ja jõulised – olid HDi-diislid.
MIS ON SELLEST PRAEGU SAANUD?
Peugeot 307 oli konkursil hea valik, sest see meeldis paljudele, seda osteti kõikjal suure hooga ning kasutusomadused olidki kõrgel tasemel. Pealegi, vaadates 307 seljataha jäänud autosid, eelistaksime seda ka praegu. Tõsi on paraku küll, et selle aja Prantsuse autode kvaliteet oli üldjuhul pehmelt öeldes kesine, nii ka 307-l. Väga nõrk esisild ja rohked elektroonikaprobleemid kahjustasid margi mainet tugevalt.
Kuidas on läinud teistel aasta autodel, saab lugeda sel nädalal ilmunud Autolehest.