Läänemaa metsaühistu hoiatab kelmide eest

Tiina Kelviste

tiina.liiv@le.ee

Laanemaa metsauhistu juht Mikk Link _foto_arvo_tarmula

Läänemaa metsaühistu juht Mikk Link soovitab enne metsamüüki ostja tausta kontrollida ning asjatundjailt nõu küsida. Foto: Arvo Tarmula

Iga nädal otsib Läänemaa metsaühistust abi mõni metsaomanik, kes on saanud liiga hea pakkumuse.

Andmekaitse inspektsioon teatas möödunud nädalal, et metsaomanikke kimbutavad õhtuti agressiivsed helistajad, kes püüavad omanikke survestada oma metsa maha müüma. Tegemist ei ole juhuslikult valitud numbritega – helistajale on tavaliselt teada nii metsaomaniku nimi kui ka info talle kuuluva metsa kohta.

„Selliseid kõnesid saavad läänlased iga päev, aga igaüks ju meie poole ei pöördu. Kord nädalas tuleb ikka mõni Läänemaa metsaomanik agressiivse ostukõne pärast,” ütles Läänemaa metsaühistu tegevjuht Mikk Link. „Probleem on olnud ka varem, aga just nüüd on uus laine.”

Tuhandetest eurodest ilma

Tänavu kevadel otsis Läänemaa metsaühistult abi Nõva vanaproua, kes oli halva lepingu tõttu kaotamas tuhandeid eurosid. Naisele pakuti maa kasutusvalduse lepingut, millega ta teeninuks 6000 eurot, samal ajal kui maal kasvanud metsa hind oli vähemalt 22 000 eurot. 
See juhtum lahenes lõpuks hästi. „Võtsime Eesti erametsaliidu advokaadi appi ja tõime metsaomaniku üsna lootusetust seisust välja,” ütles Link.

Halb hind pole veel kõik. „Kasutusvalduse leping annab õiguse maa peal majandustegevusega tegelda. Metsandusega tekib see probleem, et kasutaja teeb omaniku maa metsast tühjaks, aga asemele metsa ei istuta ja tekitatud kahju, näiteks naabrite maale jäävaid lõhutud teid ei korva,” sõnas ta.

Läänemaal oli pikka aega probleeme metsaomanikele kahjulike kasutusvalduste lepingutega. Lingi sõnul oli selliseid juhtumeid aastas kümmekond. 

„Haapsalu notar Marika Kiiver võttis meiega kasutusvalduse lepingu pärast ühendust ja küsis nõu. Nõustasime ja pärast tegime sama jutu põhjal abimaterjali notarite kojale,” rääkis Link.

Nüüd on erametsaliit notaritega kokku leppinud, et selliseid lepinguid metsaga ei sõlmitaks.

Telefonimüüjad pakuvad ka teistsuguseid lepinguid. „Öeldakse näiteks, et teil on mets vana ja vajab raiet. Et meie tegeleme sellega ja pakume teile maa eest sellist ja sellist hinda. Aga juba käib jutt tegelikult eri asjadest, sest räägitakse metsast ja metsa hinnast, aga osta tahetakse koos maaga,” kirjeldas Link sellist kõnet.

„Või siis pakutakse üle mõistuse suur summa ja tekitatakse metsaomanikus ahvatlus müüa, aga pakkuja ei jää algse tõepoolest väga hea hinna juurde,” rääkis ta. „Leitakse põhjusi, et hinda alla tõmmata. Näiteks öeldakse, et meie ekspert käis metsas ja ütles, et see on üsna hukas.”

Kelmid tahavad lepingu üksikasju varjata. „Hiljuti jõudis meile markantne näide raieõiguse lepingust, millesse oli pandud konfidentsiaalsuse nõue kosmilise leppetrahviga 5000–6000 eurot. Ümbermõtlemise summa oli umbes kümme tuhat eurot. Kohtus need ilmselt läbi ei läheks, sest kohus peaks neid ebaproportsionaalseks, aga inimene ei julge kohtusse minnagi,” rääkis Link. 

„Muidugi hirmutatakse ka meiega, et metsaühistute või metsakonsulentide poole ei tohiks pöörduda. Eks nad tea, et siis tuleb nende petuplaan kohe välja.”

Agressiivsete kõnedega kimpus olevad metsaomanikud on andmekaitse inspektsioonile kaevanud, et äriettevõtetel ei tohiks olla võimalik müügitegevuseks saada infot metsaomandi kohta. Ka metsaomanike kontakt­andmed peaks olema kaitstud.

Avalikud andmed

„Alati ei pruugi olla tegemist õiguserikkumisega – kui metsa omanik on helistajale teada, võib ta sageli leida telefoninumbri avalikest allikatest, näiteks interneti otsingumootorit kasutades,” tõdes andmekaitse inspektsiooni pressiesindaja Maire Iro

„Soovitame selliste kõnede saajail helistajalt alati järele pärida, kellega on tegemist ning kust andmed pärinevad. Kui selget vastust ei tule või tundub, et helistaja vassib andmete päritolu kohta, tasub helistaja telefoninumber ja väidetav nimi ning ettevõte kirja panna ja andmekaitse inspektsioonile teada anda. Seejärel saab inspektsioon kontrollida, kas tegemist võib tõepoolest olla infolekkega,” märkis Iro.

„Andmed, millele andmekaitse inspektsioon viitab, leiab üles avalikest allikatest. Ka mina oskaks praegu siin need Google’i abiga suuresti kätte saada,” sõnas Mikk Link. 

„Mina soovitan metsaomanikele, kellele tehakse selline pakkumus, tulla läbi Läänemaa metsaühistust, isegi kui nad meie ühistu liikmed ei ole. Ei ole raske metsa ja pakkumust kiiresti ligikaudselt hinnata. Võime ka öelda, et mingu lepinguga edasi,” ütles Link.
Läänemaal on umbes 2500 metsaomanikku. Läänemaa metsaühistul on umbes 500 liiget.

Raieõiguse võõrandamise leping

Kui räägitakse metsa müügist, peetakse tavaliselt silmas raieõiguse võõrandamist. Just see termin on kasutusel ka metsaseaduses. Korrektse raieõiguse võõrandamise lepingu tunneb ära kohustuslike punktide järgi:

● raieõiguse võõrandaja ja omandaja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht; 
● esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus ja füüsilise isiku esindaja elukoht;
● metsa, mille raieõigus võõrandatakse, asukoht (kinnistu ja katastriüksuse number); 
● tehtava raie liik; 
● raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeetrites; 
● raieõiguse võõrandaja ja omandaja allkirjad; 
● keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatiste numbrid.
Allikad: erametsaliit, Mikk Link

 

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments