Läänemalt on Ajujahi parema saja idee hulgas konkureerimas ka Kõmsil ja Lihulas väikemaju tootev Greencube. Firma soovib hakata tootma kokkupandavaid hooned kriisipiirkondadesse.
Greencube'i omanik Henri Bekmann ütles, et kokkupandavate nn legomajade mõte on tal peas tiksunud juba ammu. „Idee oli mul juba enne Greencube’i,“ ütles minimajadega läbi lüüa üritav Bekmann. „Praegu on sobilik aeg seda ellu viima hakata, sest kriisipiirkonnad on Itaalia maavärina tõttu Eestile üsna lähedale nihkunud.“
Bekmann unistab majast, mille suudaks kokku panna igaüks. „Tuleks lahendada nii, et kaks meest saaksid kruvikeerajaga selle kokku monteerida,“ ütles Bekmann. „Kõige lihtsam oleks maja konstruktsiooni lahendada, kasutades ristkihtpuidust (CLT – inglise keeles cross laminated timber) plaate.“ Bekmann teadis rääkida, et CLTst tehakse suuri maju, aga keegi pole nn legomaja neist veel teinud.
Greencube'i minimajad on 20 ruutmeetrised, sama suur peaks Bekmanni sõnul olema ka kokkupandav legomaja. Legomaja peaks olema hinnalt soodne, võimaldama kodu kaotanule hädapärase elamispinna. Kui hädasolijal on uus elamine valmis ehitatud, saab nn legomaja edasiseks kasvõi saunaks kohandada.
Ajujahil osalemisega loodab Bekmann saada oskusteavet.
„Ajujahil tekiks sünergia, annaks sellele asjale käigu sisse. Selleks mul jõudu esialgu pole,“ tunnistas Bekmann.
"Ajujaht TOP 100 on viinud meid tootearenduses sammukese lähemale lõpptootele. Ideid on mitmeid, ent esialgu teostame ühe konkreetse majamudeli," teatas Greencube oma sotsiaalmeediapostituses. "Ristkihtpuidust valmistatud korrapärane püstprismamaja kriisipiirkondadesse."
Vt ka siit: "Greencube pääses oma kokkupandava maja ideega Ajujahi saja parema hulka"
Aafrikas on mehel mitu naist ja onnid ümber õue koos. Kärgmaja puhul ei peaks üle õue minema. Tuleb valida sobiv siseuks. Aafrikas vihma pole. Sobiks selllised onnid Aafrikasse maha müüa.
Vihma on aafrikas rohkem kui sel aafriklasel raha kärgede eest maksta. IKEA Foundation juba teeb sinna komposiitmaterjalist ja plastikust kokkupandavaid osmikuid kuni viieliikmelistele peredele. Kuulu järgi pidavat masstootmise korral ühe osmiku hinnaks olema 1000 USD. Sedagi peetakse kalliks.
Entusiastlik ettevôtmine. Aga kas idee autorid on sellele môelnud, et inimestel peab olemas olema kôigepealt maalapp kuhu neid kärgi panna. Pluss veevärk, kanalisatsioon, elekter jne. Selle kärje hind peab olema nii madal, et kaaluks üles soovi ajutiselt elamispind üürida.
Eesti riik pole oma kodanikele taganud rahvusvaheliste lepingutega sätestatud õigust eluasemele. Kui vaatate “Kodutunde” saadet, näetegi kriisipiirkondi, kus kuiv ja soe peavari hädatarvilik. Suur tänu Greecubele, kes on võtnud enda kanda mure, mis peaks tegelikult vaevama vabariigi valitsust! Kusjuures kärgmaja idee on tõepoolest geniaalne. Noor lasteta pere mahub vabalt ühte moodulisse, pere kasvades saab mooduleid juurde osta (kulutuste hajumine ajas vähendab pangaorjaks muutumise ohtu). Vanas eas tasub üleliigsed ‘kärjekannud’ maha müüa või välja rentida. Tehniliselt keerukaim ongi vist katuselt vee ärajuhtimine. Graafilised pildid artikli kõrval saladust ei reeda. Katsetada tasub ehk kumerdatud servadega tugevast plastist kausjaid katuseid, mida vesi jäätudes… Loe rohkem »
Kui kärgedesse panna võivad slummid tekkida. Ja kas panna käskurjaga või vabatahtlikult niing kui kaua on eluiga sellisel asjal?
Ammu on tahetud konteinerelamuid jms kriisipiirkondadesse. Kogused on reeglina sellised, et lepingut ei võeta. Mis imemehed seal kömsil on?
No jah algul olid kärgpered. nüüd saavad need kärgpered endale ka kärgmajad
Huvitav kui hästi see lamekatus vett ja niiskust peab pikemas perspektiivis?