Andrei Taratuhin. Foto: Arvo Tarmula
Kuigi isikuvastaseid kuritegusid on Läänemaal palju, näitab tänavune statistika, et oma esikoha peksumaakonnana oleme loovutanud Ida-Virumaale.
Selle aasta üheksa kuu jooksul on Läänemaal politseile teada antud 114 isikuvastasest kuriteost, mida on mullu sama ajaga võrreldes seitsme jagu vähem. Kuigi vähenemine pole olnud väga suur, on võrdluses 10 000 inimese kohta Ida-Virumaa ja Valgamaa Läänemaast mööda läinud.
„Kehalisi väärkohtlemisi on meil ikka palju,” ütles Läänemaa politseijuht Andrei Taratuhin. Ta lisas, et õiguskaitseorganite seisukohast võib seda isegi positiivseks pidada. „Ma ei saa küll sada protsenti kinnitada, aga arvan, et meil inimesed teatavad rohkem,” sõnas ta.
Taratuhini sõnul kontrollib politsei iga laekunud teadet, ka siis, kui mõni aeg pärast väljakutse tegemist teatatakse, et tahetakse see tagasi võtta.
Tänavad on turvalised
Politseinikud kinnitavad, et vägivallakuritegude suurele hulgale vaatamata on meie tänavad turvalised. Statistika näitab, et 16 protsenti isikuvastastest kuritegudest pannakse toime tänavail, väljakuil ja hoovides. Statistika järgi võiks üheks ohtlikumaks kohaks pidada Haapsalus Posti tänavat.
„Posti tänaval liigub suvel kõige rohkem rahvast ja seal ka juhtub. Tõenäoliselt Vee tänaval, kus inimesi eriti ei liigu, midagi ka väga ei juhtu,” arutles Haapsalu politseijaoskonna patrullitalituse juhi kohusetäitja Meelis Laurmann.
Politseinikud kinnitavad, et tänaval võõra inimese ründamist eriti ette ei tule. Pigem kipuvad tülid tekkima peatänava äärde koondunud lõbustusasutuste ees. Laurmanni hinnangul kandusid tülid ööklubide ette pärast seda, kui kõrtsides keelati suitsetamine ja suitsetajad hakkasid tänavale kogunema. „Seal, kus on rohkem rahvast, tekib ka ütlemisi ja konflikte. Enamasti on põhjuseks ikka alkohol, kas on keegi kellegi klaasi ümber ajanud või läheb lihtsalt ütlemiseks,” ütles ta.
Ööklubidesse on politseid sel aastal kutsutud vaid 0,9 protsendil juhtudest. Laurmann selgitas, et klubid on palganud turvamehed, kes tülide korral vahele astuvad. Politsei kutsutakse siis, kui mõni kõrvalseisja end löömingust häiritud tunneb. „Kui me kohapeale läheme, on asi enamasti juba lahendatud, kaklejad ära leppinud ja võib-olla istuvad isegi ühise laua taga,” kirjeldas Taratuhin.
Lüüakse koduseinte vahel
Enam kui kolmandik isikuvastaseid kuritegusid pannakse toime eluruumides. Meelis Laurmanni sõnul on koduseinte vahel toimuvate tülide põhjus peaaegu alati alkoholis – kas minnakse kaklema ühise viinavõtmise ajal või laseb naise kallal käed käiku purjuspäi koju tulnud mees.
„Harva, kui mõlemad osapooled kained on,” ütles ta. Andrei Taratuhin lisas, et lõviosa konflikti osapooltest on omavahel tuttavad ja perevägivalla korral on enamasti ohvriks naine. 10–15 protsendil juhtudest kutsutakse politsei sama vägivallatsejat rahustama teist või enamat korda. Seda, et üle poole isikuvastaseid kuritegusid pannakse toime Haapsalus, millele järgneb Ridala ja Lääne-Nigula vald, on mõistetav, sest neis omavalitsustes on ka kõige rohkem elanikke.
„Raske on arvata, kas maal inimesed ei otsigi abi või polegi seal nii palju vägivalda, sest rahvast on vähe,” arutles Andrei Taratuhin.
Laurmann lisas, et üks põhjus politseile teatamata jätta võib olla ka vahemaa – arvatakse, et ajaks, mil politsei kohale jõuab, on purjus mees magama läinud ja asi selleks korraks lahendatud. Politsejuht kinnitas, et vägivallast tuleks politseile teatada. „Pideva vägivalla korral ei peaks piirduma hetkeoludega. Kui löömine on kaks-kolm korda kordunud, võib ka järgmisel või ülejärgmisel päeval pöörduda konstaabli poole,” selgitas ta.
Taratuhin ütles, et politsei kontrollib ka kõiki selliseid pöördumisi. Läänemaa väiksemate valdade kohta, kus juhtumite arv on väike, statistika enam väga õiget pilti ei anna – isikuvastaste kuritegude arvu kasv või kahanemine on tihtilugu seotud kindlate inimestega. Näiteks kolib üks politseile tuttav vägivallatseja teise valda, pannakse vangi või sureb ja ongi vaikus.