0

Erihooldekodud lasevad hoolealused vabadusse

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

lanno tsuiman sooniste

Liina Lanno, Katrin Tsuiman ja Indrek Sooniste. Foto Arvo Tarmula

Lähiaastatel suletakse suur osa psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeasutustest ja hoolealused asustatakse tavakorteritesse. Haapsalus eile peetud seminaril arutati, kuidas seda võimalikult valutult teha.

„Umbes 11 protsenti Eesti elanikest on puudega. Neist 28 protsendil on psüühikahäire või vaimupuude. Tänane jutt puudutab 36 436 inimest. Neist 6000 kasutab erihoolekandeteenuseid, neist omakorda 2800 on erihoolekandeasutustes,” kirjeldas olukorda sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Katrin Tsuiman. 2800-st veerand on juba väiksemates peremajades, kolmveerand ehk veidi üle 2000 elab veel vanemates haigla-tüüpi asutustes.

2012. aastal ratifitseeris Eesti ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis annab puuetega inimestele õiguse elada kogukonnas ja omada võrdseid valikuid. Kinnised hoolekandeasutused nende põhimõtetega kokku ei käi.

AS Hoolekandeteenused haldab Eesti erihoolekandekeskusi. Läänemaal on neid kaks – vana tüüpi Koluvere hooldekodu ja moodne peremajadega keskus Uuemõisas. Koluvere läheb sulgemisele kui haigla- või ühiselamutüüpi ööpäevaringse järelevalvega hooldekodu läheb sulgemisele. „Pikad koridorid tubadega, igas kaks elanikku,” kirjeldas Hoolekandeteenuste direktor Liina Lanno vana tüüpi erihooldekodu.

Liina Lanno sõnul suletakse Koluvere rohkem kui saja hoolealusega keskus hiljemalt 2019. aastal. Umbes 30 hoolealust, kes iseseisvalt hakkama ei saa, kolivad loodavasse keskusse Lihulas. Suurem osa ülejäänuist läheb oma koduomavalitsustesse.

Neile psüühiliste erivajadusega inimestele, kes saavad iseseisvalt hakkama, otsib Hoolekandeteenused korterid.

Omavalitsuselt oodatakse tugiisikut ja päevakeskust. „Kogukonda minek on keeruline. Ma ei räägi ainult meie endi hooelalustest, kes ei ole harjunud keeldudeta elama. Kogukondades on vastuseis, „ainult mitte minu tagahoovis”-sündroom. Lanno sõnul on hoolealuste peremajadesse kolimine seni olnud väga edukas. „Ainult kahel autistil 550st on tekkinud tagasilöök,” ütles ta.

Korteritesse on Eestis kolitud umbes 50 hoolealust, neist seni on halvasti läinud ühel. „Tal läks väga hästi, leidis töö ja sai hakkama, aga ta hakkas seda edu pidude ja alkoholiga tähistama,” rääkis Liina Lanno.

Seminari korraldanud erihoolekandeteenuste pakkujate liidu juht Indrek Sooniste tutvustas Kanada kogemust, kus psüühilise erivajadusega inimesed koliti kogukondadesse 1990. aastatel ja tõdes, et probleemid on igal pool ühesugused ja sarnased pagulaste sulandamisega. Tekivad kodanikuliikumised, mis võitlevad selliste inimeste oma naabrusesse elamaasumise vastu.

„Minu eesmärk on, et meie elus oleks rohkem puudega inimesi. Siiani on nad ikka teiste silme alt ära peidetud,” ütles Tartu vaimse tervise hooldekeskuse juhataja Sooniste.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Vandaal
Vandaal

Laske hullud vallale külarahva kallale!

kodanik
kodanik
iseenesest ju mõte hea, et inimene, kes on haige ei pea elama nö. vanglas. Teda ümbritsev keskkond võiks olla hea ja ilus jne. Kahjuks on lihtsalt senine Eesti kogemus korduvalt tõestanud, et selliseid muudatusi tehakse rahade kokkuhoiu nimel, või kellegi otseste äriliste huvide nimel jne. Usutav saab selline plaan olla ikkagi siis kui räägitakse konkreetselt- rahasummadest mida omavalitsused juurde saavad teenuse osutamiseks, kui palju reaalselt võetakse sisuliselt hooldajaid/sotstöötajaid juurde jne jne. Muidu juhtub nii, et selleks ajaks kui sotstöötaja järjekordsele visiidile jõudis oli klient juba maja maha põletanud. Silmi ei saa sulgeda asjaolu ees, et sellised riskid ja ohud on… Loe rohkem »
igatahes
igatahes

õige aeg, varsti kohalikud valimised, saavad ka oma kanditatuuri üles seada ja võimu juurde pääseda

Tegelt
Tegelt

Kanadas neid organisatsioone, kes tegelevad püühilise ervajadusega inimetega kümneid. Neist tuntum on on ehk Hull Services. Eestikeeles kõlab see eriliselt hästi. Erihooldekodu asukate korteritsse, on tõsiselt positiivne kinnivarafirmadele – kinnisvara hinnad tõusevad lakke, eriti väikestes kohtades. Probleemiks on aga see, et ega erihoolekande klient Koluveres ei taha elada Kullamaa`l, veel vähem Haapsalus. Ta tahab elada Tallinnas ja õige ka.

taivi
taivi

pole ju probleemi, Uus ostab korterid, paigutatakse sinna, põgenike jaoks nagunii tugiisikud koolitatud, andke aga tuld

appetit
appetit

Uus nüüd sellistele ei tea kas ostab,rahasid taga ju pole.

ja nii ongi õigem
ja nii ongi õigem

aga kodus olevad abivajajad neil on ka perioodiliselt abi vaja riiklikult,sest omaksed vajuvad muidu koorma all kokku.

ok
ok

kui neid paigutatakse korteritesse ja tuleb ööpäevne järelvalve, Aga kui tugiisik hakkab hoolealust paar korda nädalas külastama,siis ei ole see normaalne.

ok,+just+nii.
ok,+just+nii.

see hakkabki nii olema, et korteritese ei tule kunagi ööpäevaringset valvet hoolealustele. seal nad ikka ise omakeskis. ja misviga sealt uitama minna igakell.

wpDiscuz