Kersti Kaljulaid andis riigikogu ees ametivande

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Kersti Kaljulaid Arvo Tarmula

Kersti Kaljulaid sai kaela Eesti Vabariigi Presidendi ametiketi. Foto: Arvo Tarmula

Kersti Kaljulaid andis esmaspäeval riigikogu ees ametivande ning talle pandi kaela presidendi ametikett.

Riigikogus presidendiks valitud Kersti Kaljulaidi ametivande andmise ajaks rivistatati Toompeale auvahtkond ja õhtul toimub Kaljulaidi ja ametist lahkuva Toomas Hendrik Ilvese ühine vastuvõtt.

Ilves tänas kogu Eesti rahvast, kelle toel on Eesti viimasel kümnel aastal arenenud ja kasvanud. "President üksi ei suuda midagi. Kõik, mida ta teeb ja saavutab, sünnib tänu Eestit kalliks pidavatele inimestele," ütles riigipea. "Enne, kui siit kõnetoolist lahkun, tänan veelkord Eestit võimaluse eest teenida oma riiki. See on olnud kõigis neis ametis, mida olen läbi aastate pidanud, minu suurim õnn, minu suurim au. Eriti selle viimase aastakümnendi ajal. Ma soovin, et nüüdsest jagate te oma tuge ja toetust järgmisele presidendile, Kersti Kaljulaidile. Proua president, õnnitlen teid kogu Eesti rahva nimel. Soovin teile sihikindlust ja katkematut energiat Eesti eest seismiseks kodus ja kaugemal," lisas Ilves.

Kell 15.15 võeti president Ilvese kaelast ametikett ja see asetatakse president Kaljulaidi kaela. Eestil on uus president.

“Usun ja loodan, et viie aasta pärast on Eestis tänasest rohkem mõistmist ja vähem hukkamõistu. Rohkem abistamist ja vähem häbistamist. Rohkem julgust ja vähem hirme,” ütles Vabariigi President Kersti Kaljulaid täna parlamendis riigipea ametivandele järgnenud kõnes.

Ta rõhutas, et 25 aastat tagasi taastatud Eesti Vabariik on nüüdseks 21. sajandi demokraatlik riik ning tõdes: “Selles on kõigi Eesti inimeste panust hoolimata sellest, milline on nende elukoht, eluala või elujärg.”

“Täna sünnivad juba lapsed, kelle jaoks okupatsioon on vanavanemate mälestustes. Vaba Eesti lapselapsed. Meie asi on hoida nende laste usku Eestisse, iseendasse ja tulevikku,” lisas president Kaljulaid.

Tema sõnul on meie ühiskonnas mitmepalgelised kogukonnad üha tähtsamad: “Meil on kodanikuühiskond Eesti, mida me edendame koos. Igaüks loob endale sellist Eestit, nagu tema tahab. Kokku saame meie kõikide riigi.”

Riigipea tähtsustas Riigikogus ametisse astumise kõnes haridust ja ettevõtlusjulgust, mis tagavad jõukuse ja heaolu. “Enesekindlusele lisaks peame oma lastele andma hariduse. See on nende kõige tähtsam tööriist, millega nemad saavad ehitada oma lastele tuleviku,” ütles president Kaljulaid.

Kaljulaid on sündinud 30. detsembril 1969 Tartus.

Ta lõpetas Tartu Ülikoolis 1992. aastal loodusteaduskonna geneetika erialal ning 2001. aastal majandusteaduskonna magistrantuuri. Aastatel 1994-1999 töötas kaljulaid erinevates Eesti ettevõtetes: algul telefonikeskjaamade müügijuht Eesti Telefonis, hiljem Hoiupank Marketsis ja Hansapank Marketsis ning investeerimispanganduses Associate.

Aastatel 1999-2002 oli Kaljulaid peaminister Mart Laari majandusnõunik. Tema tööülesannete hulka kuulus peaministri büroo koostöö korraldamine Eesti Panga, rahandusministeeriumi ja suuremate eelarvetega ministeeriumidega, samuti suhete koordineerimine Rahvusvahelise Valuutafondi ja muude finantsasutustega. Kaljulaid osalesin koos rahandusministri ja sotsiaalministriga pensionireformi ettevalmistamisel ning nõustas peaministrit iga-aastastel ministritega peetavatel eelarveläbirääkimistel.

Aastatel 2002-2004 oli Kaljulaid Eesti Energia Iru Elektrijaama finantsdirektor ja direktor.

2004-2016 oli ta Euroopa Kontrollikoja Liige.

Aastatel 2004-2006 korraldas Kaljulaid Euroopa Liidu eelarve teadus-arendustegevuse vahendite finantsauditit, 2007-2010 vastutas ta struktuuripoliitikate auditi eest ning aastatel 2004-2007 oli ta Euroopa Liidu Galileo projekti audiitor. Aastatel 2010-2016 koordineeris Kaljulaid Euroopa Kontrollikoja aastaaruande ja kinnitava avalduse koostamist.
Aastatel 2005-2007 kuulus ta Europoli auditikomiteesse, olles selle komitee esimees 2007. aastal.
Aastatel 2006-2008 oli Kaljulaid Kontrollikoja haldusasjade komitee esimees ning aastatel 2010-2014 vastutas ta Kontrollikoja aastaaruande metoodika ja aastaaruande koostamise eest.
2016. aastal töötas põllumajandusauditi vallas.

Lisaks on Kaljulaid olnud Eesti Geenivaramu Nõukogu liige varamu asutamisest kuni aastani 2002, Tartu Ülikooli kuratooriumi liige aastatel 2009–2011 ning Tartu Ülikooli nõukogu esimees alates 2012. aastast.

Kaljulaid on olnud Kuku raadio Keskpäevatunni saate kaasautor 2002-2004 ja Kuku raadio Eurominutite toimetaja 2007-2016.

Kersti Kaljulaid on abielus ja tal on neli last.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments