Allar Jõks. Foto: Arvo Tarmula
Neljapäeval Läänemaa omavalitsusjuhtide ja valijameestega kohtumas käinud presidendikandidaat Allar Jõks ütleb, et Siim Kallasest erinevalt ei ole ta poliitilise eliidi kandidaat.
Advokaat Allar Jõks, presidendivalimisteni on kaks nädalat. Kui pika maa peate kampaania jooksul läbi sõitma, et valijameestega kohtuda?
Umbes 5000 km, 120–130 omavalitsust.
Mida ütlete vallavolikogu esimehele, keda elus esimest korda näete?
Esiteks küsin, mida ta ootab uuelt presidendilt, sealt hakkab jutt kujunema. 90 protsendil juhtudel läheb jutt haldusreformile. Igal vallal on liitumisega probleemid.
Mida volikogu esimeestele lubate?
Kuna ma ei ole ühegi erakonna liige, siis ma ei saa lubada projektiraha või eelarveeraldisi, aga olen lubanud, et olen presidendina samasugune, kui olin õiguskantslerina.
Mida see tähendab?
Õiguskantslerina olin õiglane, erapooletu ja julge ega hoidnud oma ametikohast kinni.
Mida see tähendab, et olite õiglane ja julge? Kas praegune president on arg?
Praegune president ei ole tegelnud nende küsimustega, mis on enamikule valijameestest olulised. Tuleb küsida, miks.
Toomas Hendrik Ilves on vähemalt oma kõnedes tegelnud haldusreformi teemaga.
Presidendi juures asuv kohalike omavalitsuste ja regionaalarengu ümarlaud on kogunenud kaks korda, 2014. ja 2016. aastal. Vahepeal ei ole midagi tehtud. Presidendil on instrument, millega kohalikke muresid adresseerida, kohalikke kuulata, aga seda pole vaja läinud.
Mida tähendab, et lubate olla julge president?
See tähendab, et kui vabariigi presidendi lauale tuleb seadus, mis on vastuolus kohalike omavalitsuste huvidega – selliseid seadusi on väga palju –, siis president saab jätte selle välja kuulutamata. President saab kohalikele küsimustele pöörata tähelepanu maakonnavisiitidega. Toomas Hendrik Ilves tegi väga palju visiite oma esimesel ametiajal, aga teisel perioodil vähem. Inimesed tahavad presidendiga rääkida. Nad teavad, et president ei tõsta piima kokkuostuhinda ega too investeeringuid.
Kui seadus ei meeldi omavalitsustele, siis ei tähenda see, et seadus oleks vastuolus põhiseadusega.
Vastuolu põhiseadusega tuleneb sellest, kas kohaliku omavalitsuse iseseisvuse tagatisi on arvestatud. Selleks on finantsautonoomia, kui kohalikule omavalitsusele antakse ülesanded, aga raha mitte. Kahe tooli seadus puudutab kohalikku autonoomiat, sest kohalik omavalitsus ei saa edaspidi kohalikest huvidest lähtuvalt otsuseid vastu võtta, kui volikokku saavad inimesed, kes lähtuvad teistsugustest huvidest kui kohalikud.
Ühesõnaga lubate volikogu esimeestele, et kui saate presidendiks, siis haldusreformi sellisel kujul ei tule.
Ma ei ole kunagi öelnud, et haldusreform on halb. Olen öelnud, et haldusreform on õige samm, õiges suuunas, seda on küll natuke hilja tehtud. Küsimus on, milliste seadustega piiride muutmine ja suuruse määramine täidetakse. Kohalike omavalitsuste rahastamise ja ülesannete muutmise seadus on valitsuskabinetis arutusel. Kui neid seadusi pole vastu võetud, siis kohalikud inimesed ei tea, mida reform kaasa toob.
Millistes punktides haldusreformiseadus põhiseadust rikub?
Vähem kui aasta enne kohalikke valimisi võivad aset leida kohalike omavalitsuste sundliitmised. Õiguskantsler on öelnud, et see on vastuolus põhiseadusega. Advokaat Paul Varuli seisukohtade asjus olen skeptiline, see on ka põhjus, miks ma ei ole kutsunud omavalitsusi üles pöörduma riigikohtusse.
Kui pikka aega enne kohalikke valimisi tohib omavalitsusi liita?
Riigikohus on 2005. aastal kahe tooli seaduse vaidluses öelnud, et vähem kui aasta enne valimisi ei tohi teha seadusemuudatusi, mis võivad valimistulemusi mõjutada. Valimistulemusi mõjutab see, kui suur on kohalik omavalitsus, sellest sõltuvad valimisringkonnad. Kui selliseid muudatusi tehakse vähem kui aasta enne valimisi, võib see olla riigikohtu praktika järgi põhiseadusvastane.
Kahetooliseadus ei mõjuta üht keskmist valda peaaegu mitte kuidagi. Milles on selle seaduse probleem?
Kohaliku omavalitsuse iseotsustamist riivab, kui sinna tulevad inimesed, kes pole kohalikust kogukonnast võrsunud, pole kohaliku eluga kursis ja tulevad volikokku oma riigikoguliikme ametikohaga kaasneva populaarsusega.
See on väga vähe tõenäoline, et kohalikku volikokku valitakse inimene, kes pole sealt kandist võrsunud ega tunne kohalikke olusid.
Viimased valimised näitavad, et väga paljud riigikogu liikmed pääsesid kohalikku volikokku. Kui nimi on tuntud, on volikokku pääseda suurem tõenäosus kui vähem tuntud inimesel, kes teeb kohalikus elus head tööd.
Aga esindusdemokraatia nii toimibki, et valituks saamiseks on vaja tuntud nime. Kus on probleem?
Kui riigikogu liige saab kohaliku omavalitsuse volikokku, ei pruugi ta enam lähtuda kohaliku kogukonna huvidest. Riigikohus on öelnud, et kohaliku kogukonna huvide eest peab seisma keskvõimu huvidest sõltumata. Riigikogu liikmel on kohalikus omavalitsuses huvide konflikt. Näiteks on kohalikul omavalitsusel õigus pöörduda mõne seaduse vastu riigikohtusse. Riigikogu liikmest kohaliku omavalitsuse liikmel on sellise hääletuse puhul huvide konflikt, sest ta ei saa lähtuda enam kohalikest huvidest, vaid Toompeal tehtud otsusest. Ei ole olemas sellist õigust, et inimene peab saama valitud igasse esinduskogusse. Kui riigikogu liige osutub valituks kohaliku omavalitsuse volikogusse, peaksid tema volitused parlamendis lõppema ja ta peaks asuma tööle volikogus.
Milliseks hindate oma võimalusi valimiskogus?
Praegu töötan selle nimel, et jõuda valimiskogus teise vooru, selleks on vaja 85–90 häält. Praegu mul neid ei ole, aga on tõenäoline, et saan hääled kätte.
Keda peate enda suurimaks konkurendiks?
Kõige suurem konkurent on Mailis Reps, sest ta on palju töötanud valijameestega. Siim Kallas on tugev kandidaat, aga ta ei ole kohalike omavalitsustega nii palju töötanud.
Mille poolest olete parem president kui Mailis Reps?
Ma ei ole ühegi erakonnaga seotud, Reps on olnud 18 aastat Keskerakonnaga seotud.
Ma ei ole kunagi saanud aru, miks inimesed, kes tahavad tegelda poliitikaga, ütlevad, et nad ei ole ühegi erakonnaga seotud. Või nimetavad end erakondadeüleseks. Mis väärtus see on, kui president ei ole ühegi erakonnaga seotud?
Kuidas meeldiks, kui õiguskantsleriks või riigikontrolöriks nimetatakse mõne erakonna pikaajaline liige? See ei ole otseselt keelatud. Mis on presidendi ja õiguskantsleri töö erinevus? President ei kujunda sise- ega välispoliitikat, president on nagu vahekohtunik, kes peab vilistama, et mänguväljakul käitutaks reeglite järgi. Opositsiooni õigused peavad olema tagatud. Erakonna liikmeks olek võib tekitada küsimuse presidendi erapooletuses.
Kas Arnold Rüütli või Toomas Hendrik Ilvese erapooletust presidendina saab küsimuse alla panna sellepärast, et nad olid Rahvaliidu ja sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmed?
Ilves ei ole tegelnud siseküsimustega. Raske on öelda, kas ta ei ole tahtnud kritiseerida sellepärast, et ta oli ühe või teise erakonnaga seotud.
Parlamentaarne demokraatia toimib erakondade kaudu. Kui tahame erakondadest sõltumatut presidenti, kas seame küsimärgi alla kogu Eesti poliitilise süsteemi?
Ma ei ole öelnud, et erakonnad on saatanast. Parlamentaarne demokraatia on nii tugev, kui tugevad on erakonnad. Ma ei ole kutsunud üles erakonnademokraatiat õõnestama, aga president peab koalitsiooni ja opositsiooni vahel tasakaalu hoidma. President peab olema erapooletu ja sõltumatu.
Kas tunnete mõnikord, et IRL kasutab teid ära?
Mina kasutan ära IRLi ja Vabaerakonda, sest töötame koos läbi valijameeste nimekirjad.
Aga te ei ole enam sõltumatu kandidaat, sest olete IRLi ja Vabaerakonna kandidaat.
Presidendi valimise mehhanism on selline, et erakonnad peavad kandidaadi üles seadma. Ka õiguskantsleri võim ei tule mitte taevast, vaid parlamendierakondadelt. Minul ei ole IRLi ja Vabaerakonnaga seoseid, mis seoks minu käed kinni. Meil on paljudes küsimustes eri seisukohad.
Kas erakondadest sõltumatu kandidaadi kuvandi loomine ei ole valijate petmine?
Kas see on valijate petmine, kui öelda, et käitun presidendina nii, nagu käitusin õiguskantslerina?
Kas ei oleks ausam öelda, et olete IRLi presidendikandidaat?
Et ma teen presidendina kõik nii, nagu IRL mulle ütleb? See on nonsenss. Valijamehed ütlevad kohtumistel, et tahavad presidenti, kes pole mõne erakonnaga seotud. Ma ei ole seda ise välja mõelnud.
Kas valimiskogus jõuavad viimasesse vooru Kallas ja Jõks?
Võivad jõuda Jõks ja Reps või Reps ja Kallas. Või ka Kallas ja Jõks.
Mille poolest olete parem president kui Siim Kallas?
Ma ei ole eliidi president, kellena Siim Kallas on end positsioneerinud.
Kuidas te ei ole eliidi president, te ise oletegi ju üks osa Eesti eliidist.
Täpsustagem, ma ei ole poliitilise eliidi kandidaat. Ma ei ole olnud poliitilise eliidi osa. Siim Kallasest eristab ka see, et meil on eri arusaamad, mis on poliitikas lubatud ja mis mitte. Meil on eri arusaam kohalikust võimust. Kallas oli peaminister, kui Ke-Re koalitsioon keelustas kohalikud valimisliidud. Kallas ei ole võtnud seisukohta poliitilise vastutuse küsimuses: Tallinna Sadam ja Reformierakonna rahastamisskandaalid. R-Hooldus tõi Reformierakonnale 1999. aastal 2,1 miljonit ehk poole valimiskampaania rahast nii, et selle päritolu ei ole teada. Siim Kallas ei ole selles küsimuses selgitusi andnud.
Kas teist tuleb hea president?
Minust tuleb väärikas president.
