Koluvere hooldekodu. ARVO TARMULA
Kullamaal vallas asuv ligi 130 elanikuga Koluvere hooldekodu suletakse 2018. aasta lõpuks. Uus, kuid oluliselt väiksem hooldekodu ehitatakse Lihulasse.
Kullamaa vallavanem Jüri Ott on hooldekodu sulgemise otsuses pettunud. „See on suur tagasilöök kogu vallale,” ütles Ott.
Vallavanem selgitas, et hooldekodu on valla üks suurimaid tööandjaid, kus oma igapäevast leiba teenib 40 inimest. Umbes pooled neist on Kullamaa valla elanikud, ülejäänud käivad tööl naabervallast – Märjamaalt. „Üle 20 töötu on vallale suur löök,” muretses Ott.
Seda, et enamik neist saaks tööd Lihulasse ehitatavas hooldekodus, Ott ei usu. Esiteks on uus hooldekodu oluliselt väiksem ja ei vaja niipalju tööjõudu. Teiseks on Lihula suure tõenöosusega 2019. aastal Pärnumaa kooseisus ehk töötajad püütakse leida ikka maakonna siseselt. Kolmanda takistusena näeb Ott madalat palgataset. „Kullamaalt või Koluverest Lihulasse on üle 30 kilomeetri ja selline pendeldamine ei tasuks end ära,” möönis vallavanem.
Uues hooldekodus 30 kohta
Lihulasse kavandatav hooldekodu peaks mahutama 30 elanikku. „Need kes Lihulasse ei mahu, saadetakse laiali teistesse hooldekodudesse üle kogu Eesti,” teadis Ott.
Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos ei osanud öelda, millal ja kuhu täpselt Lihulas uus hooldekodu ehitatakse. „Taotlus on esitatud ja hiljemalt 2018. aasta lõpuks peab hoone valmis olema,” ütles Ojala-Toos. Täpses aadressis pole veel kokku lepitud. Hooldekodu loob Lihulasse 15 uut töökohta. Hooldekodu hakkab haldama SA Lõuna-Läänemaa tervishoiu- ja hoolekandekeskus.
Riik põhjendab Koluvere hooldekogu sulgemisest otsust sellega, et ligi 130 elanikuga hooldekodu ei saa olla asulas, mille endi elanike arv jääb alla 300. Koluvere külas elab 280 elanikku, kellest enamik ongi hooldekodu elanikud.
Samuti ei saaks Koluvere kanti rajada uut, maksimaalselt kuni 30 elanikuga hooldekodu, sest asula elanike arvu ja hooldekodu elanike arvu suhe peab olema vähem kui 10 protsenti. Seesugused tingimused seab sotsiaalministeeriumi määrus.
Vastavat määrust on põhjendatud sellega, et liiga väike kogukond ei suuda hooldekodu elanikele pakkuda avalikke teenused ja lähiümbruses pole võimalik tööd leida.
Oti sõnul pole need põhjendused pädevad. Vallavanem rääkis, et erivajadustega inimesed käivad tihti lähedal asuvatel talude majapidamisestes abis. Peetakse kino- ja teatriõhtuid. Läheduses on olemas kõik vajalikud põhiteenused – raamatukogu, kultuurimaja, spordisaal, juuksurisalong jne. Otti sõnul on need teenused igati kättesaadavad ja asuvad napi paari kilomeetri kaugusel Kullamaal. Koluvere ja Kullamaa vahel sõidab ka buss. „Koluvere on nende kodu ja jutt, et neil ei ole midagi teha ja puuduvad teenused, ei ole tõsiselt võetav,” ütles Ott.
Tingimused on kehvad
Koluvere hooldekodu juht Tiia Topper leiab aga, et hooldekodu sulgemine on ainuõige tegu. „Te peaksite nägema, millistes tingimustes elavad hoolealused Koluveres ja millistes tingimustes uutes kodudes,” viitas Topper kehvadele elutingimustele. Peale selle pole Kullamaal igapäevaselt kättesaadav perearst, psüholoogilisest nõustamisest rääkimata. „Suurtes keskustes on need olemas,” sõnas Topper.
Topper lisas, et hooldekodu elanikud on peatsest kolimisest teadlikud ja ootavad suure huviga oma uusi kodusid. Kedagi, kes oleks väljendanud kolimise üle pahameelt, Topper kohanud ei ole.
Võimalike lahendustena, et Kullamaale hooldekodu ikkagi alles jääks, näeb Ott kahe varianti. Üks võimalus on osta riigilt ära Koluvere hooldekodu hoone ja avada seal ise eraõiguslik hooldekodu. „Sellel kohal on potensiaali, sest ruumid on olemas ja hiljuti tehti seal remontigi,” selgitas Ott.
AS Hoolekandeteenuste kinnisvaraosakonna juht Karl Mänd ütles, et pärast hooldekodu sulgemist on riigil plaan hooned maha müüa. Võimalikku hinda ei osanud Mänd Lääne Elule öelda. Koluvere hooldekodu asub 3,2 hektarisel krundil. Kolmes nõukaaegses ühiselamu tüüp majas on pinda kokku 8000 ruutmeetrit.
Teise variandina näeb Ott Kullamaa tehisjärve äärde uue hooldekodu ehitamist. „Vallal on seal krunt, kuhu esmalt pidi detailplaneeringu järgi tulema elamukrunt, kuid seda saab kasutada ka uue hooldekodu ehitamiseks,” lausus Ott. Mõlemad variandid tulevad arutamisele alles pärast valdade ühinemist.
Koluvere hooldekodu sulgemine on üks osa suurest projektist, millega ehitatakse uued hooldekodud umbes 1400 erivajadusega inimestele. Uusi kodusid on riik planeerinud rajada erinevatesse kohtadesse üle kogu Eesti – suurtesse linnadesse nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu; väiksematesse nagu Maardu, Rapla ja Keila; aga ka päris väikestesse kohtadesse nagu Audru, Veriora ja Lihula – kokku enam kui 20-sse asukohta.
2015–2023 aastail investeerib sotsiaalministeerium projekti 56 miljonit eurot. Lisaks Koluverele kaob Eestis veel 16 hooldekodu.
kas pole asi mitte selles, et lossiomanikul ei kõlba “hullumaja” kõrval tegutseda?
Ainulaadse loodusväärtusega alale ehitamine Kullamaa liivamägedesse ei tohi olla lubatav!!!!! Kullamaalastele on seal looduslikult rikkalik puhke ala juba olemas, mingeid kulutusi ei ole vaja sinna rakendada.
järve äärde küll pole vaja ehitada
Perearst ei kuulu hooldekodu juhataja kompetentsi, samuti ka uute peremajade ehitamine. Olemasolevad ruumid on igati korras, aga ei vasta täna kehtivatele EU nõuetele. Edu ettevõtluses jussike, ussike.
Koluvere hooldekodu juht Tiia Topper leiab aga, et hooldekodu sulgemine on ainuõige tegu. „Te peaksite nägema, millistes tingimustes elavad hoolealused Koluveres ja millistes tingimustes uutes kodudes,” viitas Topper kehvadele elutingimustele. Peale selle pole Kullamaal igapäevaselt kättesaadav perearst, psüholoogilisest nõustamisest rääkimata. „Suurtes keskustes on need olemas,” sõnas Topper.
Millega see nn direktor siis tegelenud on kõik need aastad?
Tavaline tõusikust reformar? Kindlalt edasi?
Kõigepealt las olla need selle otsuse tegijad aasta otsa tööta…. Mis kuradima valu on aina lõhkuda ??? Nagu hüsteerik-naised, kes AINULT TAHAVAD UUSI NÕUSI JA LIHTSALT OTSIVAD PÕHJUST VANAD PURUKS PEKSTA… Mul on igatahes kahju…
Otsustajad asuvad Tallinnas, kohapeal on vaid töötegijad. MAAVALITSUS ja Vald on selles küsimuses ministeeriumi partnerid, kes otsustavad kohaliku arengu üle.Edu teile sinna. KUI üks osapooltest on nõrk, siis nii juhtubki. Tagantjärgi targutamine ei vii edasi, tarku otsuseid tuleb teha ettenägelikult. Varsti saate ka kõrgepingeliini, ei tea kes siis süüdi?
Kõrgepingeliini trassi valikul ei olnud kohalik arvamus küll mingi näitaja. Otsustajateks olid hani, konn, kanakull ja Maavalitsus.
Tundub nii jah, et pr. Topper soovib minna- lihtsama vastupanu teed– ( peaasi et, “hullukestest” lahti ) Aga vanal – ajal oli ütlemine, et; iga vald toidab oma sandid (s.t. vaesed, vigased ja vaimust vaesed). Aga eks aeg ole ju kah… segane, valitsus– vaimust vaene… elame – nääeme, kes kelle sandid ja vigased toidab. Aga nad peaksid jääma siiski oma harjunud keskkonda, nad ju ka MEIE INIMESED, neid ei tohiks sedasi tuuseldada. Kunagi ei või teada, kuis meist keegi , kus… jätkab… või… lõpetab!
Eraõiguslik hooldekodu – see mõte väärib tõsist kaalumist ja arvutamist. Kas maksta oma valla inimeste hooldekodu tasusid teistele kui omal on võimalus jätkata samades ruumides ning töökohad jäävad alles.
Et hooldekodu kaob on oti ja pärnpuu läbirääkimise oskamatus, peale nende meeste juhtimist algas kullamaa vallas allakäik.
Kas Ott ja Pärnpuu oleks pidanud Koluvere rahvaarvuks valetama 300 inimest? Artikli põhjal tundub kummaline hoopis hooldekodu juhataja maailmavaade. Jutu järgi paistab olevat valitsuserakonna tulihingeline pooldaja…