Karu. Arhiiv
Keskkonnaamet lubab tänavu küttida kuni 56 pruunkaru, mis on viis isendit enam kui mullu. Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu jaht on lubatud vaid karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil. Karujahi hooaeg algas täna.
Pruunkaru küttimismahu otsustamisel arvestatakse karu asustustihedust, juurdekasvu, arvukuse muutust viimase nelja aasta jooksul, eelnevate aastate küttimisstruktuuri ja 2015. ja 2016. aasta kahjustuste paiknemist ja ulatust. Karu üldarvukus Eestis on 2015. a sügisese seisuga ligi 700 isendit.
Karu käekäigu üheks indikaatoriks on samavanuste poegadega pesakondade arv. 2015. aastal registreeriti Eestis kokku 63 sellist pesakonda. See on küll mõnevõrra väiksem kui aasta varem, kuid pikemas perspektiivis näitab number jätkuvat kasvutrendi. Peale suurenenud siginud emasloomade hulga paistavad viimased kaks aastat silma ka pesakonna kõrge keskmise suurusega. Kahe viimase aasta keskmine pesakonna suurus oli 2,34. Sama number varasema perioodi kohta oli 2,1. Poegadega emakaru küttimine on jahieeskirja järgi keelatud.
„Neid andmeid kokku võttes võib väita, et meie karupopulatsioon on heas seisundis ja eeskujuks kogu ülejäänud Euroopale. Paraku kaasneb karude arvukuse tõusuga ka nende tekitatud kahjustuste hulk. Eelkõige kannatavad mesinikud, aga ka loomapidajad,” ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
2016. aastal lõhkusid karud Eestis 31 mesitaru ja hävitasid 72 mesilasperet. Peale selle on karud murdnud vähemalt neli karilooma tänavu kevadel Rapla maakonnas. Kahju põhjustanud nuhtlusisendi küttimiseks väljastas keskkonnaamet suve alguses eriloa. Karu nähti korduvalt, kuid loom jäi tabamata.
Maakondade kaupa on tänavune karu küttimismaht erinev, kvootide määramise aluseks on kahjustuste esinemise sagedus ja kahju tekitanud isendite arv piirkonnas. Maakonna limiit omakorda on jagatud jahipiirkondade vahel ja rohkem on suunatud küttimist neisse piirkondadesse, kus kahjustusi on viimasel paaril aastal kõige rohkem.
Karu küttimise kvoot maakonniti:
- Harju maakond – 6
- Hiiu maakond – 0
- Ida-Viru maakond – 8
- Jõgeva maakond – 7
- Järva maakond – 6
- Lääne maakond – 1
- Lääne-Viru maakond – 12
- Põlva maakond – 2
- Pärnu maakond – 4
- Rapla maakond – 3
- Saare maakond – 0
- Tartu maakond – 5
- Viljandi maakond – 2
- Valga maakond – 0
- Võru maakond – 0
Karu küttimismahu määramisel on arvestatud, et tegemist on kaitsealuse liigiga Euroopas ja Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Küttimine on lubatud ainult kiskjakahjustuste ennetamise ja vältimise eesmärgil. Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini.
Mullu kütiti Eestis kokku 49 karu, limiit oli 51.
