Kõrgepingeliini alla jäävate maade omanikele makstakse mitmesuguseid tasusid

Kõrgepingeliin. Foto: erakogu

Täna kehtestati Harku-Lihula-Sindi elektriliini trassi asukoha määramise teemaplaneering. Maaomanikele, kelle maid uus trass läbib, makstakse mitmesuguseid tasusid.

Läänemaal läbib uue elektriliini trassikoridor Lääne-Nigula, Kullamaa, Martna ja Lihula valda ning selle pikkus on 58,1 km.

Elektriliini kaitsevööndisse jäävate maade omanikele makstakse kompensatsiooni.

Metsamaa puhul makstakse kinni olemasoleva metsa eest saadava ning perspektiivse küpse metsa hinna vahe. Mets töötatakse üles Elering AS kuludega ning ladustatakse kinnistu piirile maaomaniku poolt näidatud kohta.

Haritava ja muu maa puhul makstakse tasuks kolmandik kaitsevööndi alla jääva maa hinnast.

Elamumaa puhul makstakse tasu vastavalt sellele, kui palju liinikaitsevöönd maa hinda vähendab. Tasumäära selgitamiseks koostab kinnisvara hindaja eksperthinnangu.

Täiendavalt makstakse tasu mastide eest: tõmmitsatega masti eest makstakse 1000 eurot ning vabalt seisva masti eest 250 eurot. Lisaks tasutakse ühekordne notarisse tuleku eest 200 eurot.

Talumistasu makstakse tagantjärgi. „Talumistasu määrasid ei ole praegu kehtestatud, need on riigikogu poolt veel välja töötamisel,“ ütles teemaplaneeringu koostaja Liis Moor ja lisas, et talumistasu määrade kehtestamist ootavad pikisilmi ka Rail Baltica trassi planeerijad. „Millal need kehtestatakse, selle kohta praegu mingit infot veel ei ole. Pärast vastavate määrade kehtestamist hakatakse ka talumistasu maksma.“

Elektriliini projekteerimisel sõlmitakse iga maaomanikuga isiklik kasutusõiguse leping, milles fikseeritakse trassi asukoht ja muud tingimused (nt tööde teostamise aeg, tasu). Läänemaa maaomanikega hakatakse lepinguid sõlmima tuleval kevadel.

Õhuliini ehitamine on kavandatud aastateks 2018-2020. Elektriliini ehitajaks ja omanikuks on AS Elering.

Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin

• Planeeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrgust ja esimene etapp Eesti ja Läti vahelisest uuest elektriülekandeliinist.
• Õhuliini ehitamine on planeeritud aastatele 2018-2020.
• Teemaplaneeringuga on määratud õhuliini trassikoridori asukoht ning reserveeritud selle rajamiseks vajalik maa. Planeering on Läänemaale õhuliini projekteerimise aluseks.
• Trassikoridor koosneb elektriliinist, selle kaitsevööndist ja 20 m laiusest puhveralast. Õhuliini ja mastide täpsed asukohad määratakse ehitusprojektiga. Pärast täpsema projekti valmimist puhverala vabaneb.
• Kaitsevööndisse jäävate maaüksuste sihtotstarvet ei muudeta, kuid ohutuse tagamiseks on maakasutus mõningal määral piiratud. Liini suurim mõju on metsamaadele, sest mets tuleb kogu kaitsevööndi ulatuses raadata.