Uuemõisa sirgel on üsna tavaline, et möödasõitu tehakse ka ületades topeltjoont. Foto: Urmas Lauri
Enamik raskeid liiklusõnnetusi juhtub päise päeva ajal sirgel ja kuival maanteel, selgub Läänemaa liiklusõnnetuste statistikast 2005-2015.
Aastatel 2005-2015 Läänemaal aset leidnud 357 raskes liiklusõnnetuses on viga saanud 483 inimest ja hukkunud 38. Enam kui veerand liiklusõnnetustest on seotud teelt väljasõiduga. Kui neile lisada veel teisel kohal olevad õnnetused, kus põrgatakse kokku teevälise takistusega, küündib selliste õnnetuste osakaal ligi pooleni õnnetuste koguarvust. Läänemaa liikluskomisjoni esimees Alar Tõnisson selgitas, et kaks eelnimetatud õnnetusliiki on sisult sarnased – ühel juhul sõidab auto teelt välja põllule, teisel näiteks vastu puud.
Õnnetuste peamiseks põhjuseks peab Tõnisson liigset kiirustamist – olgu see siis piirkiiruse ületamine või teeoludele mittesobiva sõidukiiruse valimine. „Kui sajab lörtsi ja on libe võib ka 35 km tunnis olla antud teeolude kohta liiga suur kiirus,” tõi ta näite mittesobiva sõidukiiruse kohta.
Liikluskomisjoni liige, Haapsalu politseijaoskonna piirkonnavanem Meelis Laurmann kinnitas, et ilusa ilmaga kiputakse kihutama — ka politsei tabab siis rohkem kiiruseületajaid. „Kui ilm ilus, kipub jalg kuidagi gaasipedaalile vajuma,” ütles ta.
Laurmann lisas, et rohkete sirgel teel juhtunud õnnetuste põhjused võivad peituda ka selles, et sirgel teelõigul hakkavad juhid roolis kõrvaliste asjadega tegelema, näiteks telefoni näppima. Seda, et auto hakkab teelt kõrvale kalduma, ei märgata enne kui rattad juba kruusal ja sageli pole siis enam võimalik väljasõitu vältida.
Kolmanda väljasõitude põhjusena maanteel nimetas Laurmann roolis tukkuma jäämist — sirgel teel kipub väsinud juhi silm lihtsamini kinni vajuma kui kurvilisel. Erinevalt veoauto- ja bussijuhtidest, kelle tööaega on võimalik kontrollida, pole sõiduautojuhtide puhul võimalik selgeks teha kui pikalt juba roolis on istutud.
Statistika näitab, et veidi enam kui 15 protsenti õnnetustest on kokkupõrked sõidukiga küljelt. Meelis Laurmanni sõnul on siin sagedaseimad kõrvalteelt peateele ettesõitmised. „Kõrvalteelt tulija ei märka peateel sõitjat või hindab tema kaugust valesti ja keerab ette,” selgitas ta.
Viimase kümnekonna aasta õnnetuserohkemate kohtadena nimetas Laurmann lõiku Kiltsi kurvist Rohukülani, kus varasematel aastatel on mitu inimest elu kaotanud. Samuti on libedaga olnud väljasõite nii Valgevälja kui Laikmaa teeristi ümbruses. Laikmaa teeristis on Laurmanni sõnul olukord peale tee rekonstrueerimist paranenud.
Avariiderohke paik on ka Uuemõisa sirge. Laurmann nimetas ohtliku kohana näiteks Herjava risti, kus on olnud mitmeid teisele autole ettekeeramisi. Politseiniku sõnul võib tegelikult enamike liiklusõnnetuste põhjusi otsida ühest kohast: „Muidugi võib olla ka tehnilisi rikkeid ja loom teele joosta, aga enamasti on liiklusõnnetuste põhjused ikka rooli ja istme vahel,” ütles ta.
Tõnissoni sõnul ei erine Läänemaa pilt ülejäänud Eestist. Ta tõdes, et statistika vajaks põhjalikumat analüüsi, kuid praegu pole sellega veel tegelda jõutud. „Analüüsi tegemiseks peaks põhjalikumalt süübima õnnetuste asjaolude lahtrisse,” ütles Tõnisson.
Kümne aasta statistika kohta ütles Tõnisson, et piiratud ressursi tingimustes on tegemist informatiivse materjaliga.
2005-2015 Läänemaal toimunud liiklusõnnetused
357 rasket avariid, milles vigastatuid 483, hukkunuid 38. Neile lisanduvad väiksemad avariid, millesse politsei pole sekkuma pidanud.
Umbes 25% õnnetustest on teelt väljasõit, 17% kokkupõrge teevälise takistusega ja kokkupõrge sõidukiga küljelt.
Enam kui kolmandik liiklusõnnetustest on toimunud põhimaanteel ja veerand tänavatel.
73% õnnetustest on toimunud sirgel teel, 20% lauges kurvis
69% valgel ajal, 17% pimedal ajal kohtades, kus puudub valgustus.
223 õnnetust on juhtunud selge ilmaga, 65 pilvise ilmaga ja 22 vihmasajus.
Allikas: maanteeamet