Haldusreformi otstarbekuses on esimese hooga raske kahelda. Kui vald jääb väikeseks ja jõuetuks, kaob esimesena investeerimisvõimekus, midagi uut ei ehitata, aga kuidagi elatakse ära. Asi läheb hulluks siis, kui kaob ka haldussuutlikkus, korra asemel valitseb kaos ning rahvas, nii vähe või palju, kui teda alles on, võõrandub võimust üha enam ega soovigi enam ennast valitseda. Ka Läänemaal on olnud näha, kuidas mõnda mõnesaja inimesega valda tabab üks võimukriis teise järel. Seda kõike arvestades on haldusreform vajalik ja möödapääsmatu. Väikesed vallad peavad ühinema, ja kui ka raha juurde ei tule, kasvab haldussuutlikkus, mis lõpuks toob kaasa ka investeerimisvõime kasvu.
See on teooria. Praktikas on haldusreform jõudnud nii kaugele, et ilmnema hakkavad esimesed kitsaskohad. Kas on just nimelt tolle reformi hädavajalikkuse pärast andnud valitsus ühinejaile nii vabad käed, et see vabadus hakkab ühinemist takistama ja sunnib tegema ebamõistlikke otsuseid? Kas vaidleks Haapsalu ja Ridala nime pärast, kui valitsus poleks andnud vabadust nimetada maad linnaks, või vabadust ise endale nime panna, kui selle töö võiksid ära teha teadlased? Haapsalu ja Ridala puhul on ilmnenud veel üks kitsaskoht: ühinema peab, aga ei ole raha palkasid ühtlustada.
Läänemaa haldusreformi üks tagajärgi on see, et maakond jääb ilma kahest vallast, Hanilast ja Lihulast. See on halb. Halb on ka see, et Haapsalu ja Ridala on ühinemas linna taktikepi järgi: mida linn ütleb, seda Ridala teeb. Või vähemasti on seni teinud, kuni selleni välja, et isegi Martnale ei vaevuta vastama enne, kui linn ütleb oma sõna. Nüüd tuleb aga välja, et just Ridala palgad ja toetused käivad uuele omavalitsusele üle jõu.
Mida aeg edasi, seda rohkem tundub, et Haapsalu ja Ridala ei peaks üldse ühinema, ja ega nad ei ühinekski, kui valitsus poleks seadnud esialgu jutuks olnud 3000 asemel 5000 elaniku piiri. 3000st piisanuks küll. Tundub, et just 5000 elaniku piir on see, mis on haldusreformi juures kõige rohkem valesti. See sunnib investeerimisvõimelise ja haldussuutliku Ridala linna vasalliks ja käristab Lõuna-Läänemaast tüki ära. Nii kaua ette valmistatud reform võinuks siiski olla paremini läbi mõeldud.
UNESNÖIDUJALE. kui oled ikka lehte korralikult lugenud,siis peaksid aru saama,et Ridalast soovivad Haapsallu pugeda vaid Nebokat, Peetris, Hepner ja Õiglas. Nebokat oma ajupesu ja paremast tulevikust moosis mõned ka ühinemise poolt hääletama,aga nähes.,mis nüüd toimub, on nad oma seisukohti muutnud, Nii et ,elame,näeme!!!
olete hullumas selle haldusreformiga?kui liita mitu vaest valda,kas see teeb olukorra kuidagi paremaks? sest raha hulk on ikka sama.idioodid võimul ja ididoodid võtavad sõna.Kui hakkad vaatama kes need inimesed on , perekonna nimed korduvad, kas meil on terved klännid roninud maksumaksja selga?
Vaat – praegu kulub neil pisikestel vallakestel põhiosa rahast oma töökohtade ülalpidamiseks ja tihtipeale mõtetu kooli rahastamiseks – majanduslikult absoluutselt ebapraktiliselt . Pannes need pisikesed kokku kaob hulk toolinühkijaid ( see ongi nende suurim kartus ) , 3-5 kooli asemele tuleb 1 , mis saab rohkem lubada ja ka paremaid õpetajaid Ka sotsiaalsfääri saab rohkem lubada , ka teedeehitusse ( siiani kohati suutis mõni vald vaid teed hööveldada ) . Inimese jaoks muutub niipalju et kui ta enne pidi käima kõigepealt pisivallakeskuses ja siis suures keskuses , siis nüüd jääb esimene ots ära
Kui panna kinni koolid, siis kaovad ka noored inimesed maalt. Kolitakse Tallinna, Tallinna lähedastesse valdadesse või Soome.Kellele me siis neid uhkeid teid maale rajama hakkame? Pensionäridele?
Praegu koolid on , kohati isegi ilma õpilasteta – inimesed lähevad ikka minema , nii et see argument ei päädi
Mismoodi saab sotsiaalsfääri ja teedeehitusse rohkem panustada, kui neile annab riik raha sihtotstarbeliselt?
Nüüd saab kõigile asjaosalistele selgeks, miks kiskus kiiva Läänmaa ühendvalla idee, sest kõigi haridustöötajate palkade ja sotsiaaltoetuse ühtlustamiseks Läänemaa omavalitsustes ei jätku liitumistoetustest ega omavalitsuste eelarve vahenditest, mis tuli välja ka Lääne-Nigula Vallavalitsuse ühinemise analüüsist. Ühinemistoetus, mis meelitab ühinema on lihtsalt rahvale puru silma ajamiseks või erakondlike võimumängude mängimiseks. Võtke väikesest Kõpu vallast eeskuju ja kaevake haldusreformiseadus kohtusse.
No see Kôpu vald ei ole küll miski eeskuju. Piisab vaid veidi nende imelikest tegemistest lugeda. ja üleüldse – jäta see Kôpu promomine!
Täielik jama – ennast majandada suudab vald kus on mitte 5000 vaid 50000 elanikku – astugem ikka 21 sajandisse
Väga rumal juhtkiri. Numbritel pole siin mingit tähtsust, olgu see piir 5000 vôi 3000 vôi 1000, probleeme oskavad inimesed alati endale luua. Pauku osatakse teha ka luuavarrest, kui vaja. Mis puutub aga ridalastesse ja nende kinnisideesse ühineda Haapsaluga, siis näitab see lihtsalt, et tegu on veidi arulagedate inimestega.
Asi läheb hulluks siis, kui kaob ka haldussuutlikkus, korra asemel valitseb kaos ning rahvas, nii vähe või palju, kui teda alles on, võõrandub võimust üha enam ega soovigi enam ennast valitseda ,- see kõik on juba käes.
klikk kaitseb oma võimu ja vara võõrriigi relvade ja hirmupropaganda abil
Sôbralikult tögades – kohioinas oled, mitte juhtoinas.
LE ärgu tehku asja veel absurdsemaks sulepeast tindi välja imemisega,Ridala ühineb linnaga nii või teisiti,kui korra 3 tilka verd sai antud juba.
valitsus ei tule siia konnatiiki kohalikega kemplema,raha ühinemuseks ju antakse
Aga ei ole ju, vaatame seda,mis on.
Ei ole mingitki probleemi!