Prantsusmaal sai veokirünnakus surma vähemalt 80 inimest

Promenaad, kus terrorirünnak aset leidis. Foto wikipedia

Prantsusmaa kaguosas Nice´i linnas sõitis neljapäeva hilisõhtul rahvuspüha tähistajate sekka veomasin, surma sai 80 ja vigastada vähemalt 100 inimest, teatas siseminister Bernard Cazeneuve.

Ministri andmetel on 18 inimest kriitilises seisundis. Hukkunute seas on mitu last. Rünnaku eest ei ole seni keegi vastutust võtnud.

Veokijuht sõitis Nice'i promenaadil Promenade des Anglais rahva sekka ning ja jätkas läbi rahvahulga sõitmist kaks kilomeetrit.

Võimud leidsid veokist 31-aastase Prantsuse-Tuneesia topeltkodakondsusega isiku dokumendid, aga ka käsirelvi ja suuremaid relvi.

Piirkonna presidendi Christian Estrosi sõnul jõudis ründaja teha mitu lasku enne, kui politsei ta maha lasi. Uurimisele lähedal seisva allika sõnul leiti 19 tonni kaaluvast veokist kahjutu granaat.

Prantsusmaa president François Hollande teatas juhtunust kuuldes, et naaseb viivitamatult pealinna Pariisi. President oli eravisiidil riigi lõunaosas asuvas Avignoni linnas. Reedel lubas riigipea külastas rünnakupaika Nice'is.

"Prantsusmaad rünnati rahvuspühal…mis on vabaduse sümbol. Rünnak oli kahtlemata terroristliku iseloomuga," ütles president. "Prantsusmaa on leinas ja pisarates, kuid me oleme tugevad ja jääme alati tugevamaiks kui need, kes meid täna ründasid," ütles riigijuht.

Hollande'i sõnul ei suuda miski sundida Prantsusmaad järele andma võitluses terrorismiga. "Me hoogustame oma tegevust Iraagis ja Süürias. Me jätkame nende ründamist, kes ründavad meid meie territooriumil," ütles ta äärmusrühmitusele Islamiriik (IS) viidates.

President lubas karmistada julgeolekumeetmeid ning kutsuda teenistusse reserviste. Varem oli ta teatanud eriolukorra pikendamisest kolme kuu võrra.

Prantsusmaad on alates 2015. aasta jaanuarist pooleteise aasta jooksul tabanud kolm suurt terrorirünnakut.

Prantsusmaa prokuratuur algatab veokirünnakuga seoses terrorismiuurimise, edastas reede varahommikul uudisteagentuur AP. Enne seda polnud keegi Nice´is toimunut otseselt terrorirünnakuks nimetanud, kuigi ilmselgelt kõik asjaolud sellele viitasid.

Valge Maja teatas, et Ühendriikide presidenti Barack Obamat on Prantsusmaal juhtunust informeeritud.

"Presidenti hoitakse Prantsusmaa sündmustega kursis ja ta jälgib arenguid suure tähelepanuga," ütles julgeolekunõukogu eestkõneleja Ned Price.

"Ameerika rahva nimel mõistan ma kõige karmimalt hukka juhtunu, mis paistab olevat koletu terrorirünnak Nice´i linnas, milles tapeti ja sai vigastada kümneid süütuid tsiviilisikuid," vahendati Obama pöördumist.

USA president pakkus ühtlasi Prantsusmaale abi juhtunu uurimisel ja süüdlaste otsingutel.

Kümned riigijuhid väljendasid sotsiaalmeedias vapustust toimunu üle. Eesti peaminister Taavi Rõivas kirjutas Twitteris, et on süütute inimeste ründamisest vapustatud ja tema mõtted on prantslastega. Samasisulise avalduse tegi ka Soome peaminister Juha Sipilä.

Nice’i tänavatel tähistati parajasti Prantsusmaa tähtsaimat, Bastille' päevana tuntud rahvuspüha, meenutamaks despootiat ja ebavõrdsust sümboliseerinud Bastille' kindlusvangla vallutamist 1789. aastal Prantsuse revolutsiooni käigus.

Hollande oli alles samal päeval lubanud, et üleriigiline eriolukord, mille Prantsusmaa kehtestas pärast eelmise aasta novembris Pariisis aset leidnud terrorirünnakuid, tühistatakse veel sel kuul. Hollande ütles rahvuspühal esinedes, et 13. novembri rünnakute järel rakendatud eriolukorda ei pikendata 26. juulist kaugemale, kuna mais võeti vastu Prantsusmaa julgeolekut tugevdav seadus.

Hollande kuulutas eriolukorra välja 13. novembri õhtul pärast terrorirünnakuid, mis nõudsid 130 inimese elu. Parlament pikendas eriolukorda kolm korda, nii et see hõlmas ka jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ja jalgrattavõistlust Tour de France.