Edward Lucas: hinnang NATO kohtumisele: hea, aga mitte piisav

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Edward Lucas, kolumnist.

Edward LucasVarssavi kohtumine oli NATO parim tippkohtumine alates külma sõja lõpust. Tõsised inimesed langetasid tõsiseid otsuseid tõsiste probleemide kohta. Murti tabusid. Venemaa kujutab endast eesliiniriikidele ohtu (eelmistel tippkohtumistel oleks selle valjuhäälne kuulutamine olnud vastuoluline). Euroopa Liit on tähtis partner (oli aeg, mil Türgi oleks selle peale vihast vahutanud). Heidutus läheb kaugemale sõjalistest vahenditest (NATO-s peeti varem infosõjast ja küberruumist rääkimist võimatuks).

Kõik polnud kaugeltki täiuslik. Poola poliitiline maastik – polariseerunud ja õelust täis – pakkus rõõmutut taustafooni. Kurb oli näha “ajaloolist” väljapanekut, kus Poola lääneriikide liitu viinud poliithiiglased olid loost välja jäetud.

Kaitsekulutused on paljudes riikides selgelt liiga madalad. Sõnumid on endiselt vastakad: eestlasest ekspert Jüri Luik kritiseeris teravalt Saksamaa ja teiste riikide poliitikuid, kes taunivad neid samu õppusi, kus nende endi sõjaväelased osalevad. Ukrainale pakuti liiga vähe ja Gruusiale sai osaks pettumust valmistav retooriline äraütlemine.

Kõige hullem oli Brexiti heidetud vari: suurim endale löödud haav minu riigi lähiajaloos. See on ehk võrreldav Suessi äpardusega 1956. aastal, aga võimalik, et isegi hullem. Britina rahvusvahelistel julgeolekukonverentsidel käimine on praegu päris karm – tuleb kulutada palju aega vabandamisele ja võtta vastu palju isiklikke poolehoiuavaldusi. Sellega kaasneb vaevu varjatud raev lisaprobleemide üle, mida me tekitame. Suurbritannia on varem eksportinud stabiilsust, nüüd ekspordime ebastabiilsust.

Varssavi tippkohtumise tähtsaim aspekt on siiski see, et ehkki valitud reisisuund on nüüd üldiselt hea, ei ole me veel sihtpunkti jõudnud. Esiuste pärani jätmiselt, et näidata naabritele oma usaldust nende vastu, oleme liikunud nende sulgemise ja luku paigaldamiseni ning oleme nüüd lisamas signalisatsiooni ja turvapatrulli.

Siiski ei ole praegu selgust selles, mis juhtub signalisatsiooni tegeliku käivitumise korral. NATO-l on teoreetiliselt olemas kiirreageerimisjõudude eelüksus, mis on suuteline kohale jõudma tundidega. See eksisteerib siiski suuresti paberil ning üksikasjad on lõpuni välja töötamata. Poliitiline otsustusprotsess kiirreageerimisüksuse saatmiseks on läbi proovimata. Missuguseid juhiseid annaks tulevane kantsler Steinmeier oma diplomaatidele NATO-s? Mida teeks president Trump? Kuidas mõjutaks Venemaa ähvardus kasutada tuumarelvi alliansi nõupidamisi?

Suurim NATO-t ähvardab oht lähtub samas alliansi seest. Vähestel tippkohtumisel osalenud poliitikutel näis olevat midagi öelda neile kümnetele miljonitele lääneriikide valijatele, kel on viimase 25 aasta majanduslikust ja poliitilisest korraldusest kõrini. Kõik see toob esile tohutu sõltuvuse Angela Merkelist. Seni, kuni ta on Berliinis kindlalt võimul, on nii NATO kui ka Euroopa Liit vastuvõetavas seisundis. Kui ta lahkub, oleme tõsises hädas.

Enesega rahuloluks ei ole samas mingit põhjust. Kulisside taga on toimumas palju rohkem sellest, millest avalikkus kuuleb. Kõige huvitavam tippkohtumisel ringelnud kuulujutt puudutas Poola ja Vene allveelaeva kokkupõrget Läänemerel paar kuud tagasi. Ametnikud on napisõnalised. See võib olla hiljutise ja muidu seletamatu puhastuse põhjus Vene Balti mere laevastiku juhtkonnas (teine põhjus võib olla asjaolu, et Kremli kõrgetele ametnikele oli pinnuks silmas merevaigu smugeldamise ulatus).

Venemaa mereväe jõuetu kohalolek Läänemerel ei ole viimasel paaril aastal tüli tekitanud. Kui Balti mere laevastik läheb nüüd uue ja jõulisema juhtimise alla, hakatakse meile valmistama täiendavat peavalu lisaks neile ohtratele probleemidele, millega me juba silmitsi seisame.
***

Edward Lucas on rahvusvaheliselt edukate raamatute “Uus külm sõda” ja “Pettus” autor ja ajakirjanik. Ta kirjutab Briti majandusajakirjale The Economist ning töötab Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresidendina.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Uskmatu+Toomas
8 aastat tagasi

Venemaa piiride äärde koondame vägesid,rahvastele teeme ajupesu,tekitame hirmu jne.Samas ei saa jänkid ka läbi Hiinaga,tüliõunaks on teatud saared tuhandete miilide kaugusel Ameerikast. Kaks korda võite arvata kes on see halb tantsija keda segavad munad-araabiamaailmas poodi riigijuhte rahu ja demokraatia nimel,kas nüüd on seal rahu.Tapetud on sadasid tuhandeid,kodututeks on tehtud miljoneid ja iga päev lisandub neile üha uusi ja uusi.Kas tõesti kõiges on süüdi Putin ? Meie kurdame Ukrainas toimuva üle,need vabadusvõitlejad kes võitlevad Bendera lipu all,mille all tapeti kümneid ja kümneid tuhandeid Poolakaid sh.naisi ja lapsi aastatel 1943-1944. Tahan öelda,et kõikide lollustega pole vaja kaasa jooksta ja kõik ei ole… Loe rohkem »

Unesnõiduja
8 aastat tagasi

Juudapojale oleks piisav ainult see lahendus kui NATO valitseks nii Hiinas, Indias, Venemaal kui mujal maailmas siis saabuks meile üle maailmne rahuriik. Valitseks turumajanduslik religioon. Kõikidest juutidest saaksid pankade ja riikide juhid et ei peaks kontimurdva tööga raha teenima. Rahva juhtimiseks piisaks rahapressi käivitamiseks ja kiriku ülesandeid täidaks televisioon.

mutionu
8 aastat tagasi
Reply to  Unesnõiduja

Ütleks selle kohta nii, et pigem valitsegu maailma raha, kui relvad ja vägivald.

kübe
8 aastat tagasi
Reply to  mutionu

Ära unusta et relvaäri ongi üks kõige tulusamaid ärisid üldse. Nii et maailmaraha, relvad ja vägivald on kõik ühe ja sama mängu erinevad viguurid. Mäng on aga üks kuidas orjadele selgeks teha ja uskuma panna et nende orjus on tegelikult vabadus. Kui sõja ajalugu vaadelda siis kõige suuremad sõjad on peetud ikka euroopa mandril … ja see paneb valitseva ideoloogia õigsuse üle tõsiselt järgi mõtlema.