Keedetud jõevähid. Foto: Aimar Rakko
Augustis algav vähipüügihooaeg sai avalöögi 1. juuli hommikul kell 9, mil algas vähipüügilubade taotlemine.
Nii nagu varasematel aastatel, said ka tänavu vaid mõne minuti jooksul otsa kõik püügiload Saare- ja Hiiumaal, päeva jooksul ka Tartu-, Järva- ning Pärnumaal.
Praegu on võimalik lube taotleda veel Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Rapla, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas.
Läänemaal on pilet.ee veebilehel veel saada 73 vähipüügiluba.
Vähipüüdjate eelistused mainitud maakondade veekogude suhtes on viimaste aastate jooksul olnud üsna ühesugused. Nii on Tartumaal populaarseim veekogu jätkuvalt Pangodi järv, Hiiumaal Luguse jõgi ja Pärnumaal Paadremaa jõgi. Kui eelnimetatud maakondades ongi vaid üks väga vähirikas veekogu, siis Saaremaal on neid rohkem kui vähil jalgu. Sealsed eelistatumad veekogud on Vesiku oja, Karujärv, Kuke, Tõre ja Oju peakraav, Kärla, Leisi, Lõve, Punapea ja Võlupe jõgi.
„Sel aastal üllatas meid Järvamaa, kus varasematel aastatel on olnud üsna leige huvi vähipüügi vastu. Hästi taastunud jõevähi populatsioon Pärnu jõe ülemjooksul on meelitanud ligi huvilisi nii Järvamaalt kui kaugemalt. Kohalikeks müügihittideks võib pidada ka Reopalu jõge ja Väinjärve,“ lausus Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja.
Vähirikkamate veekogude arv Eestis küündib seitsmekümneni, aga vähiveekogusid kokku on üle kahesaja. Seega on ka mujal piisavalt võimalusi vähipüüki harrastada ning paljudes maakondades on jätkuvalt vabu püügivõimalusi.
„See, et load väga headel vähiveekogudel otsa saavad, ei pea püüdja seisukohast ilmtingimata tähendama veel püügi ärajätmist. On terve rida keskmise jõevähi arvukusega veekogusid, kus igaüks võib käe valgeks saada. Kõige olulisem ongi ju vähipüügist saadav positiivne emotsioon, mitte soov saagist söönuks saada. See viimane ei õnnestu isegi väga rikkalike vähiveekogude puhul, sest paraku pole sellest koorikloomast just palju toiduks võtta,“ selgitas Rakko vähipüügi võlusid.
Vähipüük kestab 1. augustist 31. augustini. Vähki võib püüda ainult kalastuskaardi alusel ja vähipüügivahendite ehk vähinata ja -mõrraga. Kalapüügiseaduse järgi ei ole lubatud kala ja jõevähi püük ilma püügivahendeid kasutamata. Seega on käega vähi püüdmine keelatud.
Püüda tohib vähemalt 11 sentimeetriseid vähke, kõik alamõõdulised vähid tuleb püügikohas tagasi vette lasta. Natad või mõrrad tuleb enne järgmist püüki korralikult päikese käes kuivatada, et hävitada haigustekitajad ja takistada seeläbi nende levitamist. Kui järgida kõiki vähipüügi ja looduses käitumise reegleid, kujuneb vähipüügist kindlasti meeldejääv elamus. XXLisainfo vähipüügist on leitav Keskkonnaameti kodulehel. Kahtlust tekitavatest tegevustest veekogude ääres tuleks teavitada Keskkonnainspektsiooni nende valvetelefonil 1313.
Püügikohtade soovitused maakondades, kuhu saab veel vähipüügilube osta:
- Harjumaa – Lõuna karjäär, Männiku järv, Raku järv;
- Ida-Virumaa – Konsu järv, Erra jõgi, Rannapungerja jõgi;
- Jõgevamaa – Amme jõgi, Pedja jõgi, Saadjärv;
- Läänemaa – Vihterpalu jõgi, Tuudi jõgi;
- Lääne-Virumaa – Äntu Valgjärv, Kamariku karjäär, Selja järv;
- Põlvamaa – Võhandu jõgi, Piigandi Vähkjärv, Tilsi Kõrbjärv, Jõksi järv;
- Raplamaa – Velise jõgi, Nurtu jõgi;
- Valgamaa – Aheru järv, Tündre järv, Kaarna järv, Väike-Emajõgi, Nõuni järv;
- Viljandimaa – Ärma jõgi, Võistre järv, Ruhijärv, Lemmjõgi;
- Võrumaa – Kasaritsa Verijärv, Kalijärv, Vaskna järv, Kavadi järv, Väike-Palkna järv.