Ministeerium soovitab maavalitsused asendada regionaalametiga

Neeme Suur võib rahandusministeeriumi kava kohaselt olla viimane Lääne maavanem. Foto: Arvo Tarmula

Rahandusministeerium soovib kaotada alates 2018. aasta märtsist maavalitsused ning luua nende asemel nelja tegevuspiirkonnaga regionaalameti, mis jätaks maavalitsuste praegu viiesajast töötajast ametisse ainult sadakond, kirjutab kolmapäevane Eesti Päevaleht (EPL).

“Tegemist on eelkõige administratiivse reformiga – me ei kaota maakondi ära. Maakonnad jäävad alles, nende keskustes hakkavad olema riigimajad, kuhu me koondame riiklikud teenused,” rääkis riigihalduse minister Arto Aas usutluses EPL-ile.

“Me jagame praeguste maavalitsuste töö ära niimoodi, et ühed funktsioonid liiguvad ministeeriumite valitsemisalasse, teised regionaalametisse ja kolmandad kohalikele omavalitsustele või omavalitsusliitudele,” selgitas Aas.

Minister rõhutas, et ka haldusreformi üks kandev idee on olnud omavalitsuste tugevamaks muutmine ja nende suurem usaldamine. “Kui need on suuremad ja võimekamad, saab neile riigilt ka rohkem ülesandeid üle anda,” rääkis Aas.

Ministri sõnul jäävad regionaalameti ülesanneteks kindlasti ruumiline planeerimine, arengu kavandamine, rahvastikutoimingud, haldusaktide järelevalve ja riigimajade juhtimine. “See ei eelda kuidagi maakonnapiiride kaardilt kustutamist. See on lihtsalt teatud teenuste ja funktsioonide täitmine, mida tehakse edaspidi suuremas piirkonnas kolme-nelja praeguse maakonna baasil. Aga see ei tähenda, et maakonnad ise ajaloo prügikasti kaoksid või näiteks Hiiumaal teenused ära kaoksid,” kinnitas Aas.

Selgitades riigimajade loomise plaani, ütles Aas, et sooviks maakondades laiali paiknevad erinevad riigiasutused ühte kohta koondada. “Keskmiselt on igas maakonnas 30 asutust ja probleem on selles, et need on ka füüsiliselt hästi killustatud. Pole mingi ime, kui 30 asutust asuvadki 30 eri aadressil,” rääkis Aas. “Lihtsuse huvides oleks mõistlik need asutused nii palju kui võimalik ühte kohta koondada,” lisas minister.

See võimaldab inimestel kõik teenused ja vastused ühest punktist kätte saada, teiseks annab aga olulise kokkuhoiu kinnisvara ja tugiteenuste kulu pealt. “Igas asutuses ei ole vaja oma valvurit, printerit ja autojuhti. Seda kõike saab teha ühiselt. Kokkuhoid on nii suur, et selle arvel saab hoida seal inimesi, kes seda teenust pakuvad,” selgitas riigihalduse minister. “Ideaalis võiks seal ju tõepoolest olla teenuste lett, kust inimesed saavad kõiki riiklikke teenuseid. Samades ruumides võiksid olla ka bürood ja kontorid, kus töötavad ametnikud ning on ka kaugtöökohad,” rääkis Aas usutluses EPL-ile.

Aasa sõnul on kaugtöökohtade kontseptsioon veel väljatöötamisel, selle üks mõte on, et kõik töökohad ei pea asuma Tallinnas. Ministri sõnul võiks tekitada 3000 kaugtöökohta.

“Kõik ei pea sõitma iga päev hommikul Tallinnasse kokku, et kaheksast viieni kontoris istuda. Kaugtöövõimaluste soodustamine ehk 3000 säärast töökohta võiks tekkida. Kui nende töö iseloom seda võimaldab – tänu internetile ja telefonile on tänapäeval päris palju tööd võimalik ära teha –, siis võikski need töökohad olla regioonides,” rääkis Aas, kes tunnistas siiski, et Tallinnas paiknevate asutuste võimalik regioonidesse kolimine saab olema keeruline.