Lihulas toimunud maakaitsepäeval polnud lastega muret, sest seal jagus neile põnevat ja eakohast tegevust. Foto Arvo Tarmula
Alanud on festivalide, kontsertide, välikohvikute ja vabaõhuürituste aeg, millest tahaksid osa saada nii suured kui ka väikesed külastajad. Kuidas aga veeta rõõmsalt aega avalikel üritustel kogu perega nii, et kellelgi poleks igav ega ebamugav?
Rõõmsate Laste Festivali korraldajad uurisid psühholoog Eva-Maria Kangrolt, kuidas selgitada lastele avalikus kohas käitumise reegleid, et nii vanematel, lastel kui ka teistel nende ümber oleks üheskoos tore suveüritustel aega veeta.
Pelgalt keelamine ei mõju
Kui tuttavad on olukorrad, kui lapsevanema ainus suhtlus lapsega kogu väljas olemise ajal koosneb keeldudest, ehk “ei tohi” ja “ära tee”? Keelamine toob aga tihtipeale kaasa hoopis vastupidise efekti. Lapsele on küll reegleid vaja, kuid neid tuleks talle selgitada rahulikult ja mänguliselt, et ta tunneks ennast kaasatuna ning reeglite järgimine ei oleks talle arusaamatu kohustus vaid mänguline väljakutse, mille täitmise eest saab kiita.
Lapsega tuleb suhelda/ Pühenda laps jutuajamisse
Lapsed ei jaksa väga pikalt täiskasvanute omavahelist juttu vaikselt pealt kuulata ning hakkavad peagi ühel või teisel viisil tähelepanu nõudma. Selle ennetamiseks tuleks last ka vahepeal omavahelisse vestlusesse kaasata, küsides aeg-ajalt ka temalt midagi ning vastata ka tema küsimustele. Kohvikus või poes käies on lapsel eriti tore, kui ka teenindajad või müüjad temaga suhtlevad ning laps ennast olulise ja kaasatuna tunneb.
Mängige olukord kodus läbi
Enne kohvikusse või üritusele minekut võiks koos lapsega kodus olukorra lõbusalt läbi mängida. Näiteks kehastub üks vanem teenindajaks ja teine koos lapsega külaliseks ning mängitakse läbi nii tellimuse tegemine, kohvikus käitumine, toidu ootamine kui ka muud tekkida võivad olukorrad. Peale sellist läbimängu laps juba teab, milline olukord teda kohvikus ees ootab ning see seostub talle mänguga, mille „võitmiseks“ tuleb järgida juba tuttavaid mängureegleid.
Planeeri lapsele asendustegevused
Lastelt ei saa eeldada, et nad püsiksid kaua ühe koha peal. Seetõttu tasub lapsevanemal juba kodus välja mõelda, millised atraktsioonid või tegevused last sihtkohas ees ootavad ning mõelda juba tagavaraks ka muid asendustegevusi – võtta kaasa mänguasju, mõelda välja mänge või ülesandeid, mida lapsele pakkuda, kui muud tegevused ammenduvad. See hoiab lapse tegevuses ning ta ei jõuagi igavust tundma ja tähelepanu nõudma hakata.
Vali aega ja üritusi, kuhu lastega minna
Välja ei tasu minna väsinud või näljase lapsega. Kui laps on väsinud ja jonnib, ei saa temalt eeldada reeglite järgimist, vaid tuleb leida talle võimalus rahulikult puhata. Kui kohvikus või restoranis võtab toidu tellimine ja ootamine kauem aega, tasuks lapsele enne juba midagi süüa anda, et näljatunne teda kärsituks ei muudaks. Väikese lapsega ei ole mõtet minna ka kohta või üritusele, mis eeldab pikka aega vaikselt olemist. Tuleb lähtuda lapsest ning sellest, kas talle on üritusel ka alternatiivseid tegevusi pakkuda.
Ära planeeri perepuhkust üle
Kuigi võib tunduda, et lapsed tahaksid teha võimalikult palju toredaid asju päeva jooksul ning vaimustuda paljudest tegevustest, ei tasu nende päeva sisustada rohkem kui paari erilisema sündmusega. Kui kuhjata ühe päeva liiga palju toredaid tegevusi, tekib lastel suurest adrenaliinihulgast üleerutus ning neil ei jää igast tegevusest mälestusi. Päevas üks kuni kolm põnevat tegevust jäävad neile palju erksamalt ja pikemaks ajaks meelde.
Käi lapsega rohkem väljas
Üritustel ja muudes avalikes kohtades käimine õpetab last erinevate olukordadega kohanema ning perega koos aja veetmine liidab vanemaid ja lapsi. Seetõttu võiks võimalusel teha lühiajalisi kohviku- või üritusekülastusi koos lastega pigem tihemini, kui näiteks kord aastas piduliku ettevõtmisena. Lapsed õpivad kogemusest, seega mida rohkem kogemusi nad saavad, seda paremini nad järgmine kord selles olukorras käituda oskavad.
Õpi teistelt vanematelt
Kui märkad väljas käies positiivset näidet sellest, kuidas kellegi laps väga kenasti käitub, siis pane tähele, kuidas täiskasvanu lapsega käitub ja suhtleb. Tihti oleneb see palju hääletoonist, positiivsest omavahelisest suhtlemisest ja arutlusest lapsega. Sellistest tähelepanekutest tasub endalegi aeg-ajalt midagi kõrva taha panna.
