Noarootsi gümnaasiumi õpilane Brigita Kuimet saviringis. Puhkus ja mäng aitab noortel paremini õppida. Foto: Kristjan Kosk
Haridusministeerium tegi ettepaneku, et kõik üldhariduskoolid saavad peale senise nelja koolivaheaja ka viienda ehk suusavaheaja.
Ministeeriumi ettepanek puudutaks peamiselt õppeaasta teist poolt. Kevadvaheaeg, mis tavapäraselt on alanud märtsi lõpus, liiguks aprilli lõppu. Talve- ja kevadvaheaja vahele kavatseb ministeerium lisada nädalase suusavaheaja 24. veebruarist 1. märtsini. Sügise- ja talvevaheaja algus jääks muutumata. Suvevaheaeg algaks aga tavapärasest nädal hiljem.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi põhjendas lisavaheaja tegemist sellega, et praegu jaotub õppekoormus ebaühtlaselt. Kolmas ja neljas õppeveerand on esimesest ja teisest veerandist 10–15 päeva võrra pikemad.
Ehkki ministeerium tegi viienda vaheaja lisamise ettepaneku alles hiljuti, võisid koolid direktori ettepanekul ja hoolekogu ning omavalitsusjuhi heakskiidul vaheaegades muudatusi teha juba praegu. Ainus tingimus oli, et õppeaastas peab olema 12 nädalat vaheaega ja suvevaheaeg peab olema vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
Noarootsis kõik rahul
Noarootsi gümnaasium oli üks esimesi koole Eestis, kes võttis kaks aastat tagasi kasutusele viienda vaheaja. Noarootsi gümnaasiumi direktor Laine Belovas rääkis, et viie vaheajaga õppeaasta on palju mugavam. „Kevadperioodile jääv suur õppekoormus on lisavaheajaga rohkem hajutatud,” ütles Belovas.
Belovas lisas, et lisavaheaeg jääb just aega, mil on Eestis kõige suurema tõenäosusega lumi maas. „See on hea võimalus õpilastel pingevabalt talverõõme nautida,” ütles Belovas. Ta lisas, et kooliprogrammis suusatamisel ja suusavaheajal suurt seost ikkagi ei ole, sest koolil pole õigust kohustada õpilasi vaheajal näiteks suusatama.
Noarootsi gümnaasium on viimasel kahel aastal kogunud kooliperelt vaheaegade kohta tagasisidet. „Viienda vaheajaga on kõik rahul,” möönis Belovas. Noarootsi gümnaasiumis on viis vaheaega ka järgmisel õppeaastal.
Noarootsi gümnaasiumi õpilased on saanud tavapärasest erineva vaheaegade asetusega nautida veel üht privileegi. Belovas selgitas, et paljudel peredel on kevaditi kombeks käia reisimas, kuid reisifirmad on seni kergitanud hindu just märtsis kevadvaheajal. „Aprillis on hinnad odavamad olnud,” teadis Belovas.
Vaheaeg aitab mahajäämust vähendada
Nii nagu Noarootsi gümnaasium nii läks kaks aastat tagasi viiele vaheajale üle ka Läänemaa ühisgümnaasium. Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Leidi Schmidt rääkis, et peale viie vaheaja on kool üle läinud ka viiele õppetsüklile, mille vahele viis vaheaega ideaalselt mahuvad. Schmidt lisas, et ministeeriumi kava teha vaheaeg veebruari lõpus on igati hea idee. Ta selgitas, et see on just see aeg, mil õpilased kipuvad mitmesugustel põhjustel haigestuma ja õppetöös maha jääma. „Paus aitab end koguda ja taas järje peale saada,” ütles Schmidt. Viie vaheajaga jätkab Läänemaa ühisgümnaasium ka tuleval õppeaastal.
Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber arvas, et ministeeriumi ettepanekul on jumet, sest kolmas veerand venib ebaproportsionaalselt pikaks. Sõber lisas, et lisavaheaja teemal Lihula kooliperega veel arutelu peetud ei ole, kuid esmapilgul ei näe ta suuri takistusi, miks ettepanekule vastu olla.
Haridusministeerium ootab ettepaneku kohta praegu koolijuhtide, õpilaste, lapsevanemate ja omavalitsusjuhtide tagasisidet.
Uued koolivaheajad
Haridusministeerium pakub välja koolivaheajad tulevaks õppeaastaks
sügisvaheaeg 21.–29. oktoober 2017
talvevaheaeg 23. detsember 2017 – 7. jaanuar 2018
suusavaheaeg 24. veebruar – 4. märts 2018
kevadvaheaeg 21. aprill – 1. mai 2018
suvevaheaeg 12. juuni – 31. august 2018
