Laste emotsionaalne intelligentsus kujuneb väga suures osas välja õrnas eas ja jätkub kuni täiskasvanuks saamiseni. Emotsionaalse intelligentsuse areng mõjutab oluliselt seda, milliseid valikuid lapsed omapäi teevad. Väga lihtsustatult võib öelda, kui laps kasvab armastavas ja hoolivas kodus, saab piisavalt tähelepanu ning tagasisidet oma tegemistele, valmistab see teda paremini ette nendeks valikuteks, mis ta ees seisavad. Muuseas ka siis, kui tekib küsimus, kas minna kaasa sõprade ohtliku uitmõttega, läita esimene sigaret või tarvitada narkootikume, kirjutab Lääne prefekt Kaido Kõplas (pildil).
Kuhugi kuuluda, kellelegi meeldida ja saada positiivset hinnangut oma tegevusele on inimlik vajadus, mis juhib meid kõiki. Küsimus on selles, kes on see, kelle noor inimene valib oma isiklikuks majakaks, kelle järgi valikuid seades? Kellele ta meeldida tahab ja kas ta mõistab enda ümber olevaid inimesi või nende tegevusi õigesti? Millise seltskonna ta üldse enda ümber valib?
Oma tööst näeme igapäevaselt seda, kuidas hoolivuse ja armastuse puudujääk kodudes tõukab noori tegema valikuid, mis pole neile endale pikemas perspektiivis kasulikud. Need ei muuda nende elu õnnelikumaks, tervislikumaks ega paremaks. Politseinike jaoks on emotsionaalselt kõige raskem see, et nii mõnelgi juhul teatakse täpselt, mida oleks saanud kasvatustöös teha teisiti ja millest probleemid on tingitud. Kuidas on olukord kujunenud täpselt selliseks nagu ta on? Näeme seda iga päev ja teame, et paljudes olukordades ei ole lapsed ise süüdi. Laste arengu suunamisel on vanemate roll kriitilise tähtsusega ja seda tööd ei saa keegi teine ära teha. Vanemate ja targematena saab suunata laste arengut moel, mis ei eelda vaid valusatest kogemustest õppimist.
Lapse kasvatamine on vastutus, mis ei lõppe esimeste sammude tegemise, koolitee alustamise või gümnaasiumi lõpuga. Laps ei vaja ainult nutiseadmeid, vaid ka õpetust selle kohta, millist mõju avaldab liigne tarbitud virtuaalne reaalsus tema arengule. Kõiki asju tuleb selgitada lihtsate, lapsele arusaadavate, sõnadega. Samas peab oskama lapsele selgitada, miks on normaalne olla teistest erinev ja mitte järgida kõiki „trende“, mida sõpruskond või sotsiaalmeedia dikteerib. Mis kõige tähtsam, lapsi peab armastama. Kogu südamest ja siiralt. Ainult nii on võimalik tagada see, et meie laste elu täna ja tulevikus on õnnelik, tervislik ning parem.
Head lastekaitsepäeva!
Kaido Kõplas, Lääne prefekt
Laste elu jun juba praegu väga hea. Kohe jõuame viie rikkama riigi hulka. Ülejäänud ei ole enam oluline.