PRIA määras neljateistkümnele Läänemaa põllumajandusettevõtjale detsembris esitatud taotluste põhjal 1,8 miljoni euro ulatuses investeeringutoetusi. Enim toetatakse piima- ja teraviljatootjaid.
Lähtru viljakuivati
Kõige suurema toetuse – pool miljonit eurot – sai Lähtru masinaühistu, kes kavatseb ehitada uue kuivatikompleksi ja osta kombaini.
Lähtru masinaühistu juhatuse liige Kulno Rehkalt ütles, et kogu ettevõtmine läheb ühistule maksma 900 000 eurot, ainuüksi kombain maksab 360 000 eurot.
„Projekti järgi Suure-Lähtrus,” ütles Rehkalt kuivatikompleksi asukoha kohta. Kus täpselt, sellest on aga vara rääkida, sest ehitama enne järgmist kevadet ei hakata. „Aga praegu olen kindel, et läheb töösse,” lausus Rehkalt.
Et kavandatav kuivati kasumlikult töötaks, tuleks sellest suve jooksul läbi lasta 10 000 tonni vilja. Vilja aga Martna kandis jätkub. Arvo Ninni osaühingul Viljatare on vilja all 850–950 hektarit, osaühingul Ohtla Põld 1200 hektarit.
„4,5 tonni hektarilt,” ütles Rehkalt sealsete põldude saagikuse kohta. Kui hektarid ja tonnid läbi korrutada, ongi kuivatile vajalik kogus koos.
„Kuivatusvõimsus peab endal olema,” arutles Rehkalt. Kombain koristab päevas 150–200 tonni vilja, see on vaja kohe ka kuivatada.
Teraviljakasvatajail pole praegu piimatootjaist kergem. „Kui 2012. aastal maksti 235 eurot teraviljatonni eest, siis praegu saab vaid 125 eurot tonni eest,” võrdles Kulno Rehkalt.
Rehkalti sõnul küsitakse praegu viljakuivateis tonni vilja läbilaskmise eest 18 eurot. Kui masinaühistu oma kuivati valmis saab, oleks kuivatamise hind 7–8 eurot tonni kohta, see võimaldaks vilja omahinda tunduvalt alandada. Kütma hakatakse kuivatit vedelgaasiga. „Mahutid rendime vaid kuivatamise ajaks,” selgitas Rehkalt.
Kirbla lüpsilehmad
OÜ Kirbla sai robotlauda II etapiks 490 000 eurot. Kas ühistu toetusraha kasutab, seda on osaühingu juhatuse liikme Toomas Laose sõnul veel vara öelda. „Kolme nädala pärast otsustavad osanikud, kuidas edasi,” ütles Laos, põhjendades kõhklust piimatootjate raskete oludega. „Praegu makstakse piimaliitri eesi 18,5 senti, kuid et kenasti välja tulla, peaks liitri hind olema 30 senti.”
Laos ei usu, et piima hind lähima paari aasta jooksul tõuseks.
Robotlaut koos seadmete, kanalisatsiooni ning juurdesõiduteega läheb Laose sõnul maksma 1,2 miljonit eurot. Omaosaluseks peab ühistu sellest investeerima 60 protsenti. Meil pole seda [u 700 000 eurot] kuskilt võtta, 95protsendise tõenäosusega ei anna pank raha. Aga pangaukse taga pole ma veel kraapimas käinud.”
Kirbla robotlauda esimene etapp sai valmis novembris 2013. „Seda on meil maksta 5+5 aastat,” arutles Laos. Praegu on Kirbla ühistul koos noorloomadega umbes 300 veist. „240–250 looma on robotlaudas,” ütles Laos. Laos märkis, et uue lauda ehitamisel lisanduks sama palju lüpsilehmi.
„Mina olen lootusetu optimist,” nentis Laos.
Vormsi lihaveised
OÜ Vormsi MT sai lihaveiste lauda ja sõnnikuhoidla ehitamiseks 140 000 eurot toetust.
„Praegu veel ei ehita, sest omaosalus pole kaetud,” ütles osaühingu juhatuse liige Ege Kanarbik.
Ta lisas, et omaosaluseks loodetakse abi saada maaelu edendamise sihtasutusest. Kanarbik loodab raha asjus positiivse vastuse saada juulis. „Suvel jõuaks valmis ehitada,” arutles Kanarbik.
Ta lisas, et siiski võib ka ehitusel tõrkeid ette tulla. „Betoonivedu saarele on keeruline.”
Praegu on Vormsi osaühingul 195 lihaveist, uus laut võimaldaks karja suurendada 156 looma võrra. Noorloomad on Vormsist viidud Rakverre, viimasel ajal ka Tartumaale Liivimaa Lihaveisele. „Seal on mahetapamaja,” ütles Ege Kanarbik. „Aga Tartusse on pikk maa vedada.”
Praegu on lihaveiste kasvatamine tulus ettevõtmine. „Kui pindalatoetused langevad, muutub keeruliseks,” nentis Kanarbik.
Tammejuure mahepõllud
Martna vallas Suure-Lähtrus tegutsev Tammejuure talu sai teraviljakülviku ja ketasäkke tarvis 60 000 eurot. Põllutööriistad on kallid. Külvik ja äke maksavad kokku 150 000 eurot. Tammejuure talurahvas on põllutööriistad juba kasutusele võtnud.
„Nädal aega tagasi saime kätte,” ütles noorperemees Kaupo Kuusemaa Keskveres tulevast kanepipõldu äestades.
Uhiuus äke on valmistatud Austraalias. „Kaks-kolm aastat tagasi sattusin Maamessil sellele peale,” ütles Kasemaa ja lisas, et juba siis tekkis soov ka oma tallu selline riist soetada.
„Oli kallis, aga jõudlust piisab,” on noorperemees ostuga rahul. 8 meetri laiust äket veab traktor 14kilomeetrise tunnikiirusega.
„Oleks traktoril GPS ka peal, poleks äestamisel ülekatet vaja, tootlus oleks veelgi suurem,” arutles Kasemaa.
Austraalia imeäke on Kuusemaa sõnul mahetootja unelm. Esimese käiguna kobestab äke ketastega mullapinna ning seejärel võitleb ogakett orasheinaga. „Kui riistaga üle käid, tõmbab ogakett orasheina juured pinnale ning need kuivavad ära,” selgitas Kasemaa.
Keskvere põllu orasheinale mõjus pinnalekiskumine ilmselt tapvalt, sest juba kuueteistkümnendat päeva oli päike lõõsanud, polnud tulnud tilkagi vihma.
„Siin tolmas ikka vägevalt, sellist asja ei tohiks olla,” hindas Kuusemaa äestatud põldu. „Vihma oleks hädasti vaja.”
Mahepõllundus pole Tammejuure noorperemehe sõnul tühja tuule tallamine. „Eelmisel aastal oli sellel põllul talinisu, saime kolm tonni hektarilt,” meenutas Kuusemaa.
Kõik soovijad raha ei saanud Läänemaa 1,8 miljoni euro suurusest toetusrahast saavad neli loomakasvatajat kokku 320 000 eurot, neli piimatootjat saavad kokku 725 000 eurot, kaks teraviljatootjat saavad kokku 600 000 eurot ja neli muud tootjat kokku 184 000 eurot toetust.
Üldse esitati Lääne maakonnast 27 taotlust 2,5 miljonile eurole, millest rahuldati 14 taotlust 1,8 miljonile eurole.
Eestis said maaelu arengukava investeeringutoetusi põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks 194 põllumajandusettevõtjat kokku 23,5 miljonit eurot.
Toetused on mõeldud tootmise nüüdisajastamiseks. Toetuse suurus taotleja kohta on 500 000 eurot maaelu arengukava rahastusperioodi 2014–2020 jooksul kokku, kuid piirmäär oleneb ka kavandatavast investeeringust.
Läänemaalt said toetust veel:
- Hanila vallas Nurmsi külas tegutsev Tiit Orulepa Kaera-Jüri talu sai olemasoleva laudakompleksi rekonstrueerimiseks 207 000 eurot.
- Martna vallas Kaare külas tegutsev Clarisson OÜ sai teraviljakuivati ja viljapunkrite tarvis 149 000 eurot.
- Lihula vallas Vagiveres tegutsev OÜ Maaharijad sai 100 000 eurot traktori ja mullaharimisriistade soetamiseks.
- Soome omanike Beefland OÜ Lihulas sai 81 000 eurot mulla- ja söödatootmisriistade ning loomapidamistarvikute soetamiseks.
- Ridala vallas Suure-Ahlis tegutsev Uus-Vainu talu sai presskoguri ostmiseks 38 000 eurot.
- Lihula vallas Lautna külas tegutsev Anne Põldäär sai traktori ja sõnnikulaoturi soetamiseks 24 000 eurot.
- Kullamaa vallas Kullametsas tegutsev OÜ Makolec sai heinaniiduki ostmiseks 23 500 eurot.
- Kullamaa vallas Üdrumal tegutsev OÜ Kauni sai 6100 eurot vaaluti ostmiseks.
- Lääne-Nigula vallas Võntkülas tegutsev Uue-Hansu talu sai 5000 eurot ruloonpressi ostmiseks.
- Ridala vallas Haeskas tegutsev OÜ Palli Farm sai 4400 eurot treileri ostmiseks.
Üldjuhul antakse toetust kuni 40 protsenti, traktorite ostmisel on toetus kuni 30 protsenti. Toetuse määr on kuni 5 protsenti suurem, kui toetust taotleb kuni 40aastane noor ettevõtja või põllumajandustootjate ühendus. Järgmine taotlusvoor on detsembris (22,5 miljonit eurot). 
Fotod: Urmas Lauri
