Läänemaa omavalitsusjuhid sel nädalal nõu pidamas. Vasakul Kullamaa vallavanem Jüri Ott, keskel Nõva vallavanem ja Läänemaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Deiw Rahumägi. Arvo Tarmula foto
Läänemaa omavalitsused nõuavad, et looduskaitsealuse maa eest saamata jäänud maamaks hüvitataks riigieelarvest.
Maamaksuseaduse järgi on looduskaitsealune maa maamaksust täielikult või osaliselt vabastatud. Läänemaa omavalitsustel jääb selle tõttu aastas saamata kokku ligi 200 000 eurot. Enim jääb maamaksu saamata Lihula vallas, kus on kõige rohkem looduskaitsealust maksustamata maad.
Nüüd pöördus Läänemaa omavalitsuste liit rahandusministeeriumisse nõudmisega, et tulevast aastast hüvitaks riik valdadele saamata jäänud tulu.
„Oleme kohtunud ka keskkonnaministriga, kes andiski nõu asja arutada rahandusministriga, kelle pädevuses on maksude kompetents,” ütles Läänemaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Deiw Rahumägi.
Rahumägi lisas, et ehk ei peakski loodus olema kaitsutud niisugustes mahus.
„Meie arvutused on tehtud seniste mahtude järgi, aga looduskaitsealuse maa pindala üha suureneb,” märkis Rahumägi.
Esimesena pöördusid looduskaitsealuse maa eest saamata jäänud tulu asjus rahandusministri poole Raplamaa omavalitsused. „Oleme kokku leppinud, et Rapla eeskuju järgivad ka kõik teised Eesti omavalitsused,” ütles Rahumägi. „Küsida tuleb. Ka veetilk uuristab lõpuks kivi!” lisas ta.
Aastas saamata jäänud maamaks (2016) eurodes
Lihula 35 000
Lääne-Nigula 30 000
Martna 25 000
Noarootsi 25 000
Ridala 25 000
Vormsi 21 000
Hanila 20 000
Kullamaa 9 860
Nõva 6000
Jaanipäeval tuleb ülestõus ja verevalamine…
Sellehane eelnõu sai kunagi ka esitatud, aga paraku kukutati läbi. Kardetavasti sõidetakse selgi korral üle.
Riik koosneb kohalikest omavalitsustest järelikult peaaks KOVD ütlema riigile kes riiki üldse makse saab ja kui palju ning mille jaoks. Meil käib aga kõik tagurpidi. Kohalikud omavalitsused on rahul ka veel sellega. Huvitav millal hakkavam kohalikud omavalitsused ükskord enda eest seisma.