Riigikogu pidas sel nädalal terve ööpäeva pikkuse istungi, sest opositsiooniparteid püüdsid obstruktsiooniga takistada haldusreformiseaduse vastuvõtmist.
Kolmapäeval-neljapäeval, haldusreformi seaduse teise lugemise ajal pidid reformi toetajad parandusettepanekute hääletamiseks läbi tegema umbes 15kilomeetrise jalgsimatka oma kabinetist riigikogu istungisaali ja tagasi, sest iga hääletuse eel võttis EKRE või Keskerakond kümneminutilise vaheaja. Kokku täpselt 24 tundi kestnud tööpäeva jooksul jõuti läbi hääletada pisut vähem kui pooled parandusettepanekud. Saadikute rahvamatk hääletuspultide juurde jätkub järgmise teisipäeva hommikul ja lõpeb ööl vastu neljapäeva, aga haldusreform tuleb, selles pole kahtlust, EKRE ja Keskerakonna katsed parlamendi tööd takistada seda ei peata.
Miks EKRE ja Keskerakond seda siiski teevad, kui tulemus on ette teada? Erakonnad, mis sõnades võitlevad rahva huvide eest, tegelevad öösistungil ju sõna otseses mõttes rahva raha raiskamisega, sest ööistung pole odav lõbu. Kui parlament töötab, peab töötama ka abipersonal, kümned inimesed toitlustajaist kuni arvutispetsialistide ja stenografistideni välja. Kõigile neile tuleb öötöö eest maksta lisatasu, kokku kümneid tuhandeid eurosid.
See pole aga kindlasti suurim kahju. Meie vaenlased kulutavad oma propagandakanalite ja mõjuagentide ülalpidamisele tohutuid summasid, et näidata Eesti riiki nõrgana ja riigiasutusi saamatutena. EKRE ja Keskerakond aitavad sellele tahes-tahtmata kaasa, kahjustades parlamendi mainet lapsiku venitamisega.
EKRE põhiargument omavalitsuste ühendamise ja haldusreformi vastu on see, et suuremas omavalitsuses jääb kohalik võim rahvast kaugele ja maa jookseb siis inimestest tühjaks. Suuremat valet on raske välja mõelda. Inimestest on tühjaks jooksnud ju just praegused väikesed omavalitsused. Selle põhjus pole mitte kohaliku võimu kaugus rahvast, vaid töökohtade puudus.
Praegune halduskorraldus pärineb ajast, mil enamik töökohti oli maal ja ka enamik rahvast elas seetõttu maal. Tehnika areng ja infoühiskond on töökohad viinud linna ja suurem osa inimesi on tööd otsides samuti maalt linna kolinud. Riigi asi on ajaga kaasas käia ja kohandada halduskorraldus inimeste elukorraldusega, mitte loota, et suitsutarede ja rehielamute aeg tuleb kunagi tagasi.
Väikeste omavalitsuste elujõuetus on nii ilmne, et sellest peaks aru saama ka EKRE ja Keskerakond. Aga ei saa, sest EKRE ainus idee on vaenlaste otsimine ja vastandumine kõigele, mida valitsus teeb.
Aasta tagasi hakkas EKRE rahvast hirmutama massiimmigratsiooniga ja tohutu pagulaste hulgaga, kes valitsuse rahvavaenuliku poliitika tõttu pidid kohe-kohe Eesti üle ujutama. Nüüd, aasta hiljem on Eestisse jõudnud 19 pagulast, kelle tausta on enne vastuvõtmist hoolikalt kontrollitud. Vääna tõde kuidas tahad – massiimmigratsiooniks on seda raske nimetada isegi EKRE juhtidel. Eesti valitsus on Euroopa Komisjoni sundkvoodid tagasi lükanud ja riigikogu on vastu võtnud seaduse, mis kehtestab varjupaigataotlejaile ja pagulastele väga karmid nõuded.
Kuna rahvast ei ole enam kaua võimalik massiimmigratsiooniga lollitada, on vaja uut vaenlast. Haldusreform sobib selleks eelkõige peatsete presidendivalimiste tõttu. EKRE ja Keskerakonna ühine soov on presidendivalimised riigikogus läbi kukutada, et siis valimiskogus, kus on enamikus kohalike omavalitsuste esindajad, üritada presidendiks valida Keskerakonna juht Edgar Savisaar.
Haldusreformi meeleheitliku ja lapsiku ründamisega enne presidendivalimisi püüavad EKRE ja Keskerakond võita väikevaldade juhtide poolehoidu. Sisult on nad valmis mitmes kuriteos kahtlustatava Edgar Savisaare presidendiks valimise nimel nurjama haldusreformi ja jätma Eesti väikevallad virelema sajanditaguse halduskorralduse ahelatesse.
Selle nimel ei peeta paljuks saboteerida ka riigikogu tööd. Kellelgi pole midagi haldusreformi eelnõu arutamise ja selle kritiseerimise vastu, samuti on igati asjakohane ka kõik parandusettepanekud hääletusele panna. See kõik on mõistlik ja demokraatlik. Aga kui inimene on riigikogu liikmeks valitud, siis peaks ta riigikogus ikka tööd tegema, mitte lõputult mõttetuid vaheaegu võttes niisama istuma ja tööaega raiskama.
Kalle Muuli
riigikogu liige, IRL
ööistungid maksavad palju raha?!?! Aga kui palju see mõtetu haldusreform maksab, 80 miljonit maksumaksja raha?
ööistungid on ju sellepärast, et muidu ei saada aru, et see reform pole mitte teps eestimaale kasulik, vaid kasulik tundub ta olevat teatud inimeste ringile
Miks raisataakse niimoodi riigi raha,kas on suva või,on võimatu oma söök kaasa võtta i,seda raiskamist on juba kuluhüvitistega 4.a kohta min,5 milj. eurot jne,jne ,olevat tagasihoidlik arvestus ja tänagi vikerraadios toodi välja ,et piisab 71 in, küll ja üle 3750 eurone palk Ei ole õigustatud. ,teistes eu riikides enamasti 2X,,meil aga,, rikkal,, maal 4X keskmine, olevat nii, lükkab keegi ümber.
tee meile teene, vana ja nõder nagu sa oled , mine kaeva kraavi.
Kas oleks kuidagi võimalik Muulile psühhiaatriline kontroll teha. No nii lolli juttu ei saa ometi täie aruga inimene ajada. Tal on ju kõik sassis nagu pudru ja kapsad. Ja kui osutub võimalikuks, et Muuli on vastutusvõimeline, siis tuleks ta vastutusele võtta viha ja vaenu õhutamise eest, mida see kirjatükk endast konkreetselt ka kujutab.
Ega see praegune nn haldusreform on paras jama – nii seda ei tehta . Et saada korralik haldusjaotus , oleks pidanud grupp tedmamehi maha istuma , kaardi lauale panema ja siis jooned maha joonima – hiljem oleks koha peal saanud teha “peenhäälestust ” ( no kas üks maja kuulub sinna või tänna valda )
Praegu saadakse mingi ebardvärk – üks omavalitsus megasuur , teine tibatilluke – nii on see asi selgelt läbikukkumisele määratud
et selle Muuli loetavuse protsent ühtib IRL omaga. EKRE meeleheitliku ja lapsiku ründamisega küll kaugele ei jõua.
Ainus põhjus selle soperdise üllitamiseks on sellel nädalal ilmunud küsitlustulemused, kus IRL-i toetusprotsent on langenud alla valimiskünnise.