Pühapäeval, 24. aprillil esietendub kultuurimajas Haapsalu teatristuudio lavastus „Mina, Orlando“.
Enne etenduse toimumist aga kiire põige lavastaja MarionUnduski ja näitekirjaniku Piret Jaaksi toimetustesse, et näha, milline näeb välja lavastuse protsess nende silme läbi.
Marion Undusk on võimekas noor lavastaja ja teatrikunstnik, kes on töötanud kogu oma senise karjääri jooksul vabakutselisena. Otsus Haapsalu näitestuudiole algus teha tekkis siia kolides. „Esmane nägemus kultuuripildist Haapsalus ei istunud mulle eriti. Teater, mida sisse tuuakse, on lihtne ja laiale ringile mõeldud, sellised massitükid. Tahtsin siia teatrit, mida tuldaks väljastpoolt vaatama, mis paneks vaataja nähtut analüüsima.“
Osalejad oma tegemistesse leidis ta juhuslikult, lastes kohalikku lehte kuulutuse üles panna. Nii mõnedki praegused tegijad on Unduski enda tuttavad või on sattunud näitestuudiosse kolmanda osapoole tegemiste läbi.
Stuudio kokkutuleku eesmärk oli algselt koguda grupp inimesi, kes saaks end koos harida. Ajapikku kasvas välja seltskond, kellega tekkis Unduskil mõte võtta ette midagi suuremat. „Olen „Orlandot“ juba üheksa aastat kaenlas kandnud sooviga seda lavale tuua, kuid seni on see jäänud teadmise taha, et ei saa ise teose dramatiseerimisega hakkama. Ma usun, et kui asi on määratud juhtuma, viib elu õigel ajal otsad kokku. Teatristuudio loomise paiku nii juhtuski.“
Viimase lausega viitab lavastaja eelmisel aastal tekkinud tutvusele näitekirjaniku Piret Jaaksiga, kellele meeldis väga idee 16. sajandi noormehe elu kõrvutamisest tänapäevaste naiste murede ja rõõmudega. Esmapilgul kummalisena tunduv kooslus on Unduski ja dramaturgi koostööl muudetud sujuvalt ühtseks.
Töö lavastuse rahva ette toomisel on olnud sisukas ja pikk. „Teekond lõpptulemuseni on olnud aegavõttev, kuid sujuv,“ sõnab näidendi autor Jaaks. „Teiseks oli see väga põnev tööprotsess. Ühelt poolt alustasin „Orlando“ dramatiseerimist, kuid samal ajal korraldas Marion teatristuudio naistele töötubasid ja vestlusringe, mille impulsside ajel hakkaski minu käe all sündima teine osa tekstist – Läänemaa naiste elulood.“
Kui tavaliselt eeldab naiste elulugude kasutamine lavastuses sügavat emotsionaalset rännakut, siis Unduski sõnul sel korral nii ei juhtu. „Esoteeriliseks asi ei lähe,“ märgib lavastaja. „Pigem kasutame tänapäevaste naiste elulisi seiku selleks, et näidata, kuidas aeg pole muutnud inimeste hingeelu. Lavastus räägibki sellest, kuidas olla naine ning eelkõige – inimene. Ootame publikuks eelkõige inimesi, kes armastavad teatrit ning kes ootavad sellest midagi enamat kui lihtsat meelelahutust.“
Lavastust „Mina, Orlando“ etendatakse kokku viiel korral: 24. aprill, 4. mai, 6. mai, 10. mai ning 16. mai. Head elamust!
