Ilmar Randma sündis 18. aprillil 1931. aastal Puise külas Karja-Jaagu talus. Randma lõpetas 1959. aastal Haapsalu 1. keskkooli ja 1953. Leningradi sõjakooli.
Laskmispisikuga nakatus Randma, kui ta oli Haapsalu keskkoolis sõjalise algõpetuse õpetaja aastatel 1954-1970. Samal ajal asus ta ka juhendama koolinoorte laskmisringi, mis tegutses tolleaegses pioneeride majas.
1960. aastast tulid tema õpilastelt esimesed Eesti noorte MV esikohad (Ene Engman). Jätkuv edukas esinemine Eesti tasemel andis võimaluse luua 1966. aastast laskmisosakond Haapsalu rajooni LNSK-s ja jätkata seal tööd laskmistreenerina.
Randma täiendas ennast 1973, 1978 ja 1984 Tartu riiklikus ülikoolis kehalise kasvatuse õpetajate ja treenerite kursustel. Laskmistreeneri tööd tegi Randma kuni 1988. aastani kui kurvad sündmused tema perekonnas sundisid treeneritööst tagasi tõmbuma. Surid tema ema ja abikaasa, isa jäi voodihaigeks.
Pärast kolmeaastast pausi tuli ta veelkord laskmistreeneriks ja töötas noortetreenerina kuni aastani 1999. Oma viimased eluaastad veetis ta oma sünnikohas Karja-Jaagu talus, kus septembris 2001. aastal sai temale antud aeg otsa.
Randma õpilased on saavutanud arvukalt medaleid Eesti noorte, juunioride ja täiskasvanute tasemel. Edukamad tulid headele auhinnalistele kohtadele endise NSVL tiitlivõistlustel. Parimate saavutusteni on jõudnud aga Gennadi Karine, kes kuulus omal ajal NSVL koondisse.
Randma on kõigile õpilastele meelde jäänud kui tark ja huvitava jutusoonega treener. Ta oskas ja suutis näha elu ka väljaspool oma lemmikala. Ta huvitus ajaloost. Eriti oli meelepärane Läänemaa kujunemine pärast viimast jääaega. Ta käis koos ajaloolastega potikilde otsimas muinaspõldudelt. Neid teadmisi oli ta alati valmis jagama, mida õpilased kasutasid kavalate küsimustega treeningute sisustamisel.
Ta ei olnud treener, kes oleks surunud peale ainult oma arvamust. Võib-olla leebus ja tagasihoidlikkus koondiste koostamisel ei võimaldanud kõigil tema õpilastel avaneda lõplikult ja pääseda tolleaegsetesse vabariigi koondvõistkondadesse.
Hobikorras tegeles Randma oma kodutalus mesilastega. Ehitas koduse inkubaatori, milles õnnestus välja haududa pardipesakond. Sõprade poolt oli aga eriliselt hinnatud tema koduveini tegemise oskus.