Hooletu lõkketegemine andis nädalavahetusel taas päästjatele tööd

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

Kiirabi ja põleng 005Hooletul tule tegemisel võivad olla karmid tagajärjed. Foto: arhiiv

Viimased puhkepäevad tõid juba toimunud kulupõlengutele ohtralt lisa. Enamus neist sai alguse hooletusest lõkke tegemisel, teatas Lääne päästeteenistus.

Päästeteenistus tõi välja valiku „eredamaid“ hetki nädalavahetuse kulupõlengutest, mis võiks ja peaks tuletegijad mõtlema panema. 

Ühel juhul tehti lõke otse kulusele pinnale ja edasisi arenguid tulekahjuks ei pidanud kaua ootama. Ka nooremal generatsioonil oli nädalavahetusel vähe tegevust ja ilmselt igavuse peletamiseks tegid poisikesed lõkke võsa vahele. Laupäeval said kaks inimest kulupõlengu kustutamisel viga, üks sai põletushaavu ja teine vingumürgituse.

"Peame siinkohal paslikuks järjekordselt meelde tuletama, et lõkke tegemine ei ole naljaasi! Hooletusest võib alguse saada põleng, mis võib hävitada nii teie vara kui ka elu. Järgigem tuleohutusnõudeid ja kui ikka väljas tuul puhub, siis jätke lõkke tegemine pigem sinnapaika," ütles Lääne päästeteenistuse kommunikatsioonijuht Kristi Kais.

Eriti rohkelt oli põlenguid Raplamaal ja Pärnumaal, kuid neid jagus ka Läänemaale.

16. aprillil kell 17.14 sai häirekeskus teate kulupõlengust Martna vallas Suure–Lähtru külas. Kulupõleng kustutati kell 17.32.

15. aprillil kell 22.31 teatati häirekeskusele korstnapõlengust Kullamaal. Teataja sõnul oli kolmekordse kortermaja katlamaja korstnast näha leeke. Päästjad selgitasid välja, et katlamaja metallist väliskorstnas oli tahmapõleng. Päästjad kustutasid põlengu kella 23 paiku.

15. aprillil kell 16.36 sai häirekeskus teate tulekahjust Haapsalus Tamme tänaval. Teataja sõnul oli kortermaja koridor suitsu täis. Päästjad selgitasid kohapeal välja, et ühes korteris oli toit pliidil kõrbema läinud.

Väljakutsed tahmapõlengutele on Kaisi sõnul sagenenud, mis annab märku sellest, et talvine kütmisperiood on olnud pingeline ja küttesüsteemid vajavad samuti kevadist suurpuhastust.

"Paneme kõigile südamele, et kütteperioodi ajal on kõigil küttekehade omanikel kohustus tagada oma süsteemide puhtus. Kevadel, kohe peale kütmisperioodi lõppu, on mõistlik lubada korstnapühkijal oma pliidid, ahjud, korstnad, katlad üle vaadata," rõhutas Kais.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments