Riigikogus läbis esimese lugemise haldusreformi seaduse eelnõu

Lääne-Nigula teesilt. ARHIIV

Riigikogus läbis esimese lugemise haldusreformi seaduse eelnõu, mis seab omavalitsuse minimaalseks suuruseks 5 000 elanikku ning näeb ette väikeste omavalitsuste ühinemist, teatas riigikogu pressitalitus.

Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda, määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid ning omavalitsuste ühinemisel kaasnevad õigused ja kohustused. Haldusreformi eesmärgiks on selliste omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest.

Samas on eelnõus kirjas, et haldusreformi eesmärgi saavutamiseks on soovituslik vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000. Vastavalt eelnõule on miinimumkriteeriumitele mittevastavatel kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega otsustada, kellega vabatahtlikult ühineda ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Kui ühinemise tulemusel moodustub vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsus saab tekkinud omavalitsus täiendavat toetust. Valitsus on ühinemistoetusteks ühtekokku ette näinud kuni 80 miljonit eurot.

Valitsuse nimel eelnõu tutvustanud riigihalduse minister Arto Aas ütles, et siiani ei ole Eesti seadustes kuskil sätestatud, millise võimekusega peab omavalitsus olema, et ta oleks suuteline iseseisvalt tagama kõiki olemuselt omavalitsuslikke ülesandeid. „Eri analüüside tulemused, ekspertide seisukohad ja arutelud viitasid küllaltki üksmeelselt omavalitsuse elanike arvu seotusele omavalitsuse teostamise võimekusele,“ lausus ta. „Eri teenusepiirkondade, ametnike kompetentsuse ning finantssuutlikkuse hindamise põhjal jõudis ekspertkomisjon soovituseni rakendada elanike miinimumsuuruse kriteeriumiks 5 000 inimest.“

Aas märkis, et alates 5 000 elanikuga omavalitsusel tekib professionaalne haldusvõimekus täita seadusega sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesandeid ning pakkuda oma elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid. „Samas, suuremat piirkonda hõlmavaks ning strateegilise juhtimise osakaalu kvalitatiivset muutust võimaldavaks pidasid eksperdid 11 000 ja enama elanikuga omavalitsusi,“ lisas ta. „Seetõttu on ka eelnõus omavalitsuste soovituslikuks suuruseks 11 000 elanikku ja seda toetatakse riigieelarves täiendava ühinemistoetuse maksmisega.“

Põhiseaduskomisjoni poolt ettekande teinud Siim Kiisler andis ülevaate komisjonis räägitust ning vastates saadikute küsimustele tõdes, et väikese elanike arvuga omavalitsusele on gümnaasiumi pidamise kohustust keeruline panna. „Mida suuremad ja tugevamad tulevad selle haldusreformiprotsessi käigus meie omavalitsused, seda rohkem on võimalik neile panna ülesandeid,“ lisas ta. „Mida rohkem me saame panna neid ülesandeid, seda rohkem saame me anda neile koos ülesannetega ka adekvaatset ja õiglast raha kaasa. Nii et kõik hakkab pihta omavalitsuse suurusest ja sealt tulevad järgmised sammud.“

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Kersti Sarapuu, Artur Talvik, Ivari Padar, Andres Metsoja, Martin Helme ja Urve Tiidus. Keskerakonna fraktsiooni nimel rääkinud Kersti Sarapuu ütles, et kuni pole tehtud sisulisi muudatusi omavalitsuse toimimises, tulubaasis ja riigi regionaalhalduses, ei saa Keskerakonna fraktsioon toetada omavalitsuste mehhaanilist ja tihti ebaloogilist ühendamist. „Meie arvates tuleks tegeleda ettevõtluse ja elukeskkonna arendamisega maapiirkonnas. Riik peaks tagama maakondliku tasuta ühistranspordi, kättesaadava arstiabi ja muud riiklikud teenused,“ märkis ta. „Oleme seisukohal, et esimese asjana tuleks seadusandlikul tasandil kokku leppida kohalike omavalitsuste ülesannetes ja rahastamises.“

Vabaerakonna fraktsiooni eest kõnelnud Artur Talvik lausus, et haldusreformi eelnõu tuleks põhjalikult muuta ning omavalitsustele jõudu juurde anda. „Selle reformiga võib võim veel rahvast kaugemale minna, meie annaks siia madalale tasandile tugeva otsustusjõu juurde. Ent selleks, et see kõik toimiks, oleks väga vajalik, et tänane valitsuskoalitsioon ka kuulaks opositsiooni,“ lisas ta. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Ivari Padar ütles, et Eesti ühiksond ootab muudatusi nii riigihalduses kui ka kohaliku omavalitsuse halduses. „Mina ja meie fraktsioon on kaugel arvamusest, et selle haldusreformi seadusega lahendatakse ära kõik regionaalpoliitilised probleemid ja mured. See on siiski n-ö üks element, mille nimi on haldusterritoriaalne reform eelkõige,“ sõnas ta. „Kõik see, mis puudutab muid regionaalpoliitilisi meetmeid, need on need asjad, mis sellele seadusele peavad juurde tulema.“

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel rääkinud Andres Metsoja rääkis, et haldusreform ei ole võluvits, mille abil saavad lahendatud kõik tänased mured: rahvastiku kahanemine, keskmisest kõrgem eakate ja puuetega inimeste osakaal, madalad sissetulekud. „Nende teemadega tuleb tegeleda aktiivselt nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Samas olen veendunud, et mitte midagi tehes läheb pisikeste omavalitsuste põli järjest keerulisemaks ja vahed edukamate vahel suuremaks,“ märkis ta. „Samuti jätkub meie omavalitsuste nii-öelda riigistamine, kus näiline otsustusõigus on küll kohalikul tasandil, aga suuremale osale rahale on silt juba külge pandud. Nõrk omavalitsus on tegelikult nõrkuseks kogu riigi jaoks.“

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni eest kõnelnud Martin Helme lausus, et EKRE ei ole haldusreformi vastu, kuid ei toeta parlamendis olevat konkreetset eelnõu. „Selle reformi kõige suurem viga või probleem, on see, et ta forsseerib ääremaastumist. Regionaalpoliitiliselt on ta täpselt vastupidine sellele, mida vaja oleks,“ märkis ta. „Regionaalpoliitiliselt oleks meil vaja peatada või ümber pöörata ääremaastumine, aga see haldusreform forsseerib ääremaastumist. Väiksemates valdades, mis nüüd ära kaovad, kaovad ära koolid, kaovad ära raamatukogud, kaovad ära kultuurimajad, teehooldus muutub hõredamaks.“ Reformierakonna fraktsiooni nimel rääkinud Urve Tiiduse sõnul on haldusreformi mõte, et kasvaks kohalike omavalitsuste võimekus pakkuda kohalikke teenuseid. „Esiteks, professionaalsel tasemel, õigel ajal, olgu selleks kas või talvine teede lahtilükkamine näiteks, ja teiseks, mitte kasvatades samas valitsemiskulusid ühe elaniku kohta, aga hoolitsedes ühtlasi selle eest, et kaugema nurga inimesed ei jääks endise vallakeskuse kaugenedes üksi ja omapäi,“ sõnas ta.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 9 saadikut ja vastu 48, erapooletuid oli 7. Ettepanek ei leidnud Riigikogu toetust.

Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks on 20. aprill.