Hinnatase langes aasta võrdluses peamiselt energia odavnemise tõttu, kirjutab Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai (pildil).
Statistikaameti andmetel oli märtsis tarbijahindade aastane muutus endiselt negatiivne ja hinnatase langes eelmise aasta märtsiga võrreldes 0,2%. Eelneva kuuga võrreldes tõusis aga hinnatase nii märtsis kui ka veebruaris, vastavalt 0,8% ja 0,7%.
Majapidamiste energia odavnes aasta esimestel kuudel edasi tänu soojusenergia ja maagaasi hinna langusele. Aasta võrdluses langesid energia hinnad märtsis 8%. Siiski on mootorikütuste hinnatase alates veebruarist umbes 6% tõusnud, seda kõrgemate aktsiisimäärade tõttu. Hinnatõusu panustas vähesel määral ka nafta kallinemine maailmaturul.
Toiduained kallinesid märtsis aasta võrdluses 1,7% – ka neid mõjutas suurem aktsiis. Alkohol peaks aktsiisitõusu tõttu eeldatavalt kallinema 8%, millest valdav osa oli märtsi seisuga juba ka hindadesse üle kandunud. Kui jätta kõrvale alkoholiaktsiisi mõju, siis kallinesid toiduained märtsis eelkõige puu- ja köögiviljade arvel 0,5%.
Eesti alusinflatsioon, st inflatsioon ilma energia ja toiduaineteta, oli märtsis 1,1%. Võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga oli teenuste hinnakasv märtsis mõnevõrra tagasihoidlikum. Transporditeenuste aeglasemale hinnakasvule on kaasa aidanud nafta hinna varasema languse kaudsed mõjud, mis kajastuvad maantee- ja meretranspordi teenuste hindades. Samal ajal on üür ja vaba aja teenused järjepidevalt 4–5% kallinenud, mis on Eestis tavapärane ja seotud palga kasvuga. Peale selle on viimastel kuudel tõusnud lennukipiletite hind ja seda kütuse odavnemisest hoolimata.
Tööstuskaupade hinnakasv püsib tagasihoidlik nii tooraine madalate hindade kui ka väikese majandusaktiivsuse tõttu ja oli märtsis 0,1%. Seni pole märke hinnasurve tugevnemisest, sest tarbekaupade tootjahinnad langesid selle aasta esimesel kahel kuul keskmiselt 1,8%. Samas on euro kursi madalseis alates eelmise aasta algusest tõstnud tarbekaupade impordihindu. 2015. aastal odavnes euro dollari suhtes enam kui 10%, kuid selle aasta esimestel kuudel tugevnes euro dollari suhtes taas.
Nii euroala kui ka Eesti kahe aasta inflatsiooni ootused on küsitluste põhjal püsinud suhteliselt stabiilsed, 2% läheduses. Siiski on analüütikud 2016. aasta inflatsiooniprognoose pisut madalamaks korrigeerinud.
Rasmus Kattai, Eesti Panga ökonomist
- Hinnatase langes aasta võrdluses peamiselt energia odavnemise tõttu
- Tööstuskaupade hinnakasv püsib tagasihoidlik nii tooraine madalate hindade kui ka väikese majandusaktiivsuse tõttu
- Toiduainete hinnatõusus kajastub alkoholiaktsiisi suurenemine
- Eesti kahe aasta inflatsiooni ootused on küsitluste põhjal püsinud suhteliselt stabiilsed
