Tänases riigikogu infotunnis vastas välisminister Marina Kaljurand (pildil)riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Mart Helme esitatud küsimusele Eesti laevakaitsjate kohta.
Mart Helme soovis teada, mida on välisministeerium viimase paari kuu jooksul teinud, et laevakaitsjad koju tuleksid.
„Olete korduvalt lubanud, et Eesti vabariik ja välisministeerium teevad kõik, mis on meie ja teie võimuses, et vabastada Indias juba kolmandat aastat vanglas või, ütleme siis, arestis olevad laevakaitsjad. Paraku ei ole asi ei idanenud ega mädanenud. Minu küsimus on, mida on Välisministeerium viimase paari kuu jooksul teinud, et laevakaitsjad koju tuleksid,“ küsis Mart Helme (EKRE).
Marina Kaljurand kinnitas, et nii välisministeerium kui ka valitsus ja Eesti riik teevad kõik selleks, et laevakaitsjad võiksid pöörduda tagasi kodumaale nii ruttu kui võimalik.
„Me saame seda teha, tuginedes rahvusvahelisele õigusele, me saame seda teha, tuginedes rahvusvahelistele lepingutele. Aga me ei saa sekkuda teise riigi siseasjadesse, me peame austama teise riigi kohtulahendit,“ selgitas Kaljurand. Ta märkis, et praegu ongi menetlus tagasi läinud India ülemkohtust kohalikku kohtuinstantsi, mille otsus on edasi kaevatud. Järgmine kohtuistung on juunikuus.
Kaljuranna sõnul on meie konsul, meie suursaadik, suhelnud laevakaitsjatega, selleks et parandada nende tingimusi kinnipidamisasutuses.
„Viimasena arutati küsimust Euroopa Liidu ja India tippkohtumisel, mis toimus eelmisel nädalal Brüsselis. Ka seal väljendas kogu Euroopa Liit muret, et laevakaitsjad on olnud nii pikalt kodumaalt ära. Valmistame ette ka alternatiivseid lahendusi. Alternatiivseteks lahendusteks on kinnipeetud isikute vahetamise leping Indiaga, mille tekst on kooskõlastatud ja mille justiitsministeerium peaks esitama lähinädalatel valitsusele heakskiitmiseks. See annab võimaluse, et juhul kui laevakaitsjad loobuvad edasikaebamisest, rakendada kahepoolset lepingut ja selle lepingu alusel nad Eestisse tuua,“ ütles Kaljurand.
„Kahjuks pean ma tõdema, et need selgitused on küll kõlavad, aga villa ju ei ole,“ nentis Mart Helme. „Mis puutub Euroopa Liidu teema tõstatusse, siis ma arvan, et see on pigem brittide surve, sest seal on ka briti meremehi. Minu küsimus on aga palju konkreetsem. Miks me, erinevalt näiteks jalgratturitest, kellega me leidsime endale vahendaja Prantsusmaa näol, ei ole suutnud astuda samasuguseid samme praegu Indias olevate meeste puhul? Miks Eesti riik ei võta enda peale nende õiguskulude ja olmekulude katmist, selle asemel aga annab neile laenu? Minu arvates on see häbiväärne, me ei hoolitse oma kodanike eest.“
Välisminister kinnitas veelkord, et välisministeeriumile on see prioriteetne teema, nii nagu ka valitsusele. Kaljuranna sõnul tegeletakse sellega poliitilisel tasandil, inimlikul tasandil, Indias, Euroopa Liidus, koostöös teiste riikidega, tegeletakse nii kaua kuni meie kodanikud pöörduvad tagasi kodumaale.
„Umbes pool aastat tagasi või natuke rohkem, kui seesama teema oli üleval, siis te rääkisite, et India valitsus on lubanud, et niipea kui tuleb süüdimõistev otsus, annab valitsus neile amnestia ja saadab nad koju. Süüdimõistev otsus on tulnud, aga nad ei ole kodus. Kuhu see lubadus või see tee kadus?“ küsis Martin Helme (EKRE).
„Jah, India valitsus on tõepoolest öelnud, et poliitilisel tasandil saavad nad anda armu ja saavad meie kodanikud tagasi Eestisse saata, kui kohtuotsus on jõustunud. Kohtuotsus jõustunud ei ole,“ vastas Kaljurand ja lisas, et praegu toimub edasikaebamine. Kaljuranna sõnul peaks järgmine kohtuistung peaks toimuma juunikuus.
„Selleks et nad saaks tuua kahepoolse lepingu alusel Eestisse, peavad nad [laevakaitsjad] edasikaebamisest loobuma. Praegu on nemad eelistanud edasikaebamist jätkata ja meie välisministeeriumi ja valitsuse asi on toetada neid võimaluste piires nende otsuste tegemisel,“ lausus välisminister Marina Kaljujärv.