Rannarootsi lihatööstus peab ehitama reoveepuhasti

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Rannarootsi loo pilt foto arvo tarmula

Kaks aastat vanade andmete järgi oli Rannarootsi lihatööstuse käes kümnendik Eesti lihatoodete turust. Arvo Tarmula foto

Keskkonnaamet andis Kirimäel tegutsevale Rannarootsi lihatööstusele vee-erikasutusloa tingimusel, et kahe aastaga saab valmis uus reoveepuhasti.

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader ütles, et ametil polnud alust vee-erikasutusloa väljastamisest keelduda. Amet andis loa tähtajatult. Keskkonnaameti veespetsialist Anu Saue ütles, et andis loa neljapäeva õhtul. Edasistest kommentaaridest Saue keeldus.

Rannarootsi lihatööstuse vee-erikasutusluba lõppes 31. märtsil ehk neljapäeval. Ettevõte alustas uue loa taotlemist läinud aasta lõpus. Toona ametlikes teadaannetes ilmunud kuulutusele keegi vastuväiteid ei esitanud, küll aga tekkisid probleemid selle aasta alguses. Rannarootsi lihatööstuse naaber kaebas keskkonnainspektsioonile, et kaevuvesi on reostunud. Ka teised lihatööstuse naabrid on kaevanud, et nende kaevuvesi on hukas.

Keskkonnainspektsioon menetleb praegu kaevuvee rikkumist. Inspektor Liina Simpson ütles, et inspektsioon ootab ettevõttelt tegevuskava reoveepuhasti kordategemiseks. Samasugune ootus on ka keskkonnaametil. Ettevõte peab tegevuskava esitama sel aastal. Vee-erikasutusloa sai ettevõte tingimusel, et rekonstrueerib aastal 2018 reoveepuhasti. Peale selle soovitab keskkonnaamet, et ettevõte juhiks vee biotiikidest välja teist kraavi mööda. Uus väljavoolukraav läheks taludest kaugemalt mööda.

Et Rannarootsi lihatööstuse olemasolevad puhastid ei suuda kogu reovett nõuetekohaselt puhastada, selgub keskkonnauuringute kesklabori mullu tehtud uuringust. Selle järgi on olemasolev reoveepuhasti liiga väike ja amortiseerunud. Reovesi läbib ka õhutusega biotoogid, kuid see kompleks ei suuda reovett puhastada keskkonnanõuetele vastavaks ja kraavi lastakse aeg-jalat heitvett, mis vasta senise vee-erikasutusloa nõuetele. Et keskkonnaamet on seda infot aga teadnud juba varem, selgub Anu Saue saadetud kirjadest ettevõttele.

Rannarootsi lihatööstuse juhatuse liige ja kaasomanik Roland Lepp ütles, et ettevõte on kaasanud teadlased uue reoveepuhasti ehituse ettevalmistamisse. Ta ütles, et see läheb maksma vähemalt pool miljonit eurot. Lepp märkis, et Kirimäel põllu peal asuv lihatööstus vajaks ka võimsamat elektrivarustust.

„Kui probleemi süveneda, siis naabrimehe kaevu reostuse põhjuseks ei ole meie reovesi,” ütles Lepp. „Võib-olla rikkus kaevuvee pinnavesi või kuivkäimla.”

Lepp märkis, et reoveepuhasti rekonstrueerimine on viibinud, sest ettevõte ei saanud KIKilt toetust.

„Ettevõttel ei ole savi reopuhastist, kui arvate, et keskkonnaamet laseb ettevõttel segamatult reostada, siis need ajad on möödas,” märkis Lepp.

Lepp ütles, et tavalise reoveega, mis toiduainetööstusest üle jääb, probleemi pole, aga aina rangemad puhtusenõuded sunnivad toidutööstust kasutama desoaineid, mis nõuavad keerukamat puhastamist.

Lepale kuulub umbes kolmandik suurest üleriigilisest toiduainekontsernist Maag.

„Ma ei ole rahul sellega, et meie kaevu reostusallikat pole seni suudetud kindlaks teha,“ ütles Rannarootsi lihatööstuse naabruses Tõnu talus elav Kaja Kaldmaa.

Tõnu talu kaevuvee reostuse tuvastas tervisekaitseameti jaanuaris võetud proov.

Veebruari algul võtsid inspektorid uue proovi. Kuigi ka kordusproovid kinnitasid, et talu salvkaevu vesi on reostunud ja joogiks kõlbmatu, pole reostusallikas selgunud.

„Me ei saa öelda, et kaevuvee reostamises on süüdi lihatööstus,” ütles keskkonnainspektor Liina Simpson toona. Talu salvkaev paikneb kahe kuivkäimla läheduses, üks neist 19 ja teine 21 meetri kaugusel. „Üks käimlatest on [reoveepuhasti] väljavooluga samal joonel,” kirjeldas Simpson.

„Keskkonnainspektsioon on ju see, kes peaks välja selgitama, kust meie kaevu reostus pärineb,” lausus Kaldmaa. Ta lisas, et selle väitega võib ta ju nõustuda, et keskkonnainspektsiooni võetud proovide põhjal ei saa kinnitada, et just lihatööstus on nende kaevuvee rikkunud. „Aga on ju olemas meetodeid, kuidas seda kindlaks teha,” ütles Kaldmaa.

Kaja Kaldmaa sõnul tegelebki ta praegu sellega, et leida pakkumusi põhjalikuma reostusanalüüsi tegemiseks.

„Tahame ise lasta uurida, milline reostusallikas meie kaevuvee on rikkunud,” selgitas Kaja Kaldmaa ja lisas, et kuigi see ettevõtmine on kallis ja võib maksta üle tuhande euro, tahab ta lõppude lõpuks selgust saada.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments