0

Tantsu- ja laulupidu tulevad mais

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

1.-tantsupidu

Tantsupidu. Arhiiv

Läänemaa tantsu- ja laulupidu peetakse tänavu mais kahe eraldi peona – mai keskel tantsivad rahvatantsijad Haapsalu linnuses ja kuu lõpus kogunevad koorilauljad Lihulasse.

Läänemaa rahvakultuurijuhi Marju Viitmaa sõnul peetakse tänavu peod nii varakult seepärast, et juuni esimestel nädalavahetustel on juba Pärnus nais- ja neidudekooride laulupäev ning Jõgeval üle-eestiline naiste tantsupidu. „Siis tuleb koolide lõpetamine ja peame arvestama, et meie esinejate puhul on palju just lapsi,” põhjendas Viitmaa maakondlike pidude varast toimumisaega.   

Katseid pole

Läänemaal on laulu- ja tantsupidusid eraldi peetud juba aastaid. Tantsupidu on igal aastal, laulupidu iga viie aasta järel.

Rahvatantsijad kogunevad 14. mail Haapsalu piiskopilinnusesse tantsupeole, mis tänavu kannab pealkirja „Sulle”. Tantsuetenduse pealavastaja on Liia Lees, muusikalise kujunduse teeb Margus Tokko. Linnusemurule oodatakse 75 tantsurühma koolieelikuist memmedeni. Nende hulgas on 18 lasteaia, 29 kooliõpilaste, 14 nais-, 6 memmede ja 8 segarühma.

Viitmaa ütles, et maakonna tantsupeole pääsemiseks tantsijad mingit kadalippu ega ülevaatusi läbima ei pea. „Maakonna pidu ongi see, kus kõik saavad välja tulla ja talve jooksul õpitut näidata,” lisas ta.

Rahvakultuurijuhi sõnul saab kohalikul peol osaleda ka tavapärasest väiksemate tantsurühmadega. Ta lisas, et väikeses koolis ei jagu alati partnereid ja tüdrukud peavad ka poiste osi tantsima, siis on kavva võetud ringis tantse, kus pole poisi ja tüdruku rollil väga suurt tähtsust.    

Küll aga jätab kohalikule peole jälje naiste tantsupidu, sest lossiõuel ettekantavad naisrühmade tantsud pärinevad suure tantsupeo repertuaarist – kahe peo tantsude õppimine oleks naisrühmadele üle jõu käinud.

Laulupidu Lihulas

Läänemaa laulupidu peetakse juba teist korda järjest Lihulas. Viitmaa sõnul on Haapsalu linnuseõu laulukooridele liiga suur. „Ühendkoor ühendkooriks, aga kui meil maakonnas tegutseb ainult üks meeskoor, kaob ta lavale ära,” rääkis ta.

Viitmaa hinnangul sobib Lihula linnusemäe lava laulupeoks ideaalselt ja samal arvamusel olid ka eelmisest Lihula laulupeost osavõtjad. 28. mai Lihula laulupäev kannab pealkirja „Õhtu ilu” ning sellega tähistatakse ühtlasi 120 aasta möödumist esimesest Läänemaa laulupeost.

Laulupeo kunstiline juht on Ulrika Grauberg, liigijuhid Inge Sinimeri, Kristi Tammeniit, Sirje Kaasik, Pille Saatmäe ja Ulrika Grauberg. Üles astub 36 maakonna koori, kellest kõige rohkem, 15, on mudilaskoore. Läänemaa kooride kõrval osalevad külaliskoorid Harju- ja Pärnumaalt. Näiteks tuleb maakonna ainsale meeskoorile appi kaks naabermaakondade meeskoori. Samuti on oma kollektiividega lubanud Läänemaa laulupeol osaleda tuntud dirigent Toomas Voll Pärnust. Voll astub külalisena ka peo dirigendipulti.   

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz