Tõnis Palts: kelle huve esindab haldusreform?

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

tonis_paltsTõnis Palts. Foto:arhiiv

"Haldusreformi tegemisel rakendub üks põhimõte – oluliselt suuremad omavalitsused. Kahjuks ei suudeta rakendada teist põhimõtet, logistilist loogilisust. Seepärast jääb palju saavutamata Eesti kui terviku efektiivse funktsioneerimise kontekstis. Aga hea, et niigi läks," kirjutab Palts oma Facebooki lehel.

Paltsi sõnul tõstatub ka küsimus, kas haldusreform kui selline esindab Eesti kui terviku või hoopis regionaalses sfääris mõjuvõimsate isikute huve. Ta on arvamusel, et lühemas perspektiivis jäävad inimesed maa piirkondades hoopis kaotajateks, kuna võimu juures olijad kasutavad haldusreformi ära oma isiklike huvide realiseerimiseks ja nende huvisfääris olevate objektide rajamiseks vajaliku raha kindlustamiseks.

Ta märgib siiski, et haldusreform tuleb siiski võimalikult kiiresti ära teha ja omavalitsuste suurus peaks olema 11 000 inimest.

"Tegelikult ei tohiks haldusreform olla üldse mitte KOVde teema – KOVde tugevdamine on peibutusteema. Tegelikkus peaks olema kogu Eesti efektiivsemaks muutmine ja KOVde vabatahtlikus ei vii selleni kõige ratsionaalsemat teed mööda. Kahjuks on poliitilist realiteeti arvestades vaid ainus tee edasi liikuda," märgib Palts.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
juhanile
8 aastat tagasi

Vallavanem ise on nõnda öelnud.Mis paremini,on enda entusiasmist ja organiseerimisest,aga raha kusagilt juurde tulnud ei ole.

2.kodanik
8 aastat tagasi

Paltsil on õigus, et lühemas perspektiivis jäävad inimesed maapiirkondades kaotajateks. Pikemas perspektiivis inimesed lihtsalt kaovad. Koluvere hooldekodu ümber toimuv on ehe näide, mida riik päriselt regionaalpoliitikast arvab.

Tige kala
8 aastat tagasi

Praegune nn haldusreform on ju reformi hale paroodia . Me astume aastast 1890 aastasse 1950 ( esimeses eesti vabariigis oli ju valdu vähem ja ka vaid 12 maakonda , millest 1- petserimaa- pole ju enam eestimaal ) , kalendrist vaatab aga vastu aasta 2016 – reform peaks aga ette vaatama – nii aastasse 2060 . Juba 20 aastat tagasi oli koostatud teadlaste grupp , kes analüüsis euroopa arenguid ja tegi juba siis ettepaneku moodustada 25 omavalitsust ( ilma maakondadeta ) – asja edasi kulgedes ( nende pakutult aastal 2035 ) üle minna 4 omavalitsuseni + tallinna linn . Mingi vallaviletsus… Loe rohkem »

Elmar
8 aastat tagasi
Reply to  Tige kala

Mis soga sa kirjutad- mingit “teadlaste gruppi” nimetatud tööga pole kunagi olemas olnud.

....
8 aastat tagasi

Läti kogemus on see et ääremad vaesusid veelgi rohkem. Süsteemis on viga mitte haldusjaotuses.

Tige kala
8 aastat tagasi
Reply to  ....

Läti pole üldse hea näide , samas pole midagi hullu neil ju ka juhtunud – nagu ääremaa oli , nii ta ka jäi ( lätlased ongi pigem tõdenud et tegelikult oleks tulnud valdu veel oluliselt kärpida ) . Võtke aga soome – seal olukord ju oli vastupidine , pealegi kuna soomlasel raha enam pole , siis plaanitakse peatunud uut haldusreformi nüüd oluliselt kiirendada

...
8 aastat tagasi

Haldusreformi tulemusel paranevad asjad paberil ainult , mitte tegelikkuses—–Lääne -Nigula kogemus.

Juhan
8 aastat tagasi
Reply to  ...

Paranevad ka tegelikkuses- Lääne-Nigula näide 🙂 Tõesta vastupidist.

kus
8 aastat tagasi

raudtee on mida enne valimisi lubasid

R
8 aastat tagasi

Praegune haldus reform täidab vaid süsteemi huve ja selle süsteemi otstarbekus pole arutelu all olnudki. Haldusüksuse suuruse arvutused lähtuvad ju selle sama süsteemi ette antud raamidest. Tegelikult pole haldus reformi teema ju päevkorral olnudki sest kogu tants käib territoriaalse jaotuse teemal. Pragu on tegemist territoriaalse jaotuse reformiga, mida ekslikult serveeritakse haldusreformi pähe. Kui vallajuhid sellest aru pole saanud siis sellised pooljuhid meie riiki valitseda ei tohiks.