Vormsi vallavanem muretseb päästekomando pärast

Vormsi komandopealik Kaido Valm on päästekomando ainus täiskohaga töötaja. Foto Arvo Tarmula

Vormsi vallavanem Tanel Viks muretseb Vormsi päästekomando tuleviku pärast paludes kirjas siseminister Hanno Pevkurile komandosse juurde ühte poolikut töökohta. 

„Me ei taha ju midagi ülemäärast, küsime kõige miinimumi. Kui seda ka ei anta, siis lõpuks juhtub, et mehed lähevad oma valvetega nii lõhki kui lõhki ja kaovad üldse ära,” muretses vallavanem Viks Vormsi riikliku päästekomando saatuse pärast.

Vormsi komandos töötab kolm inimest: täiskohaga komandopealik ja kaks poole kohaga päästjat. Tanel Viksi sõnul on kolmest päästjast saarele vähe, sest praegu peavad mehed ületunde tegema ja selline olukord ei ole tema hinnangul jätkusuutlik. Eriti teravaks läheb asi puhkuste perioodil või juhul kui keegi peaks haigeks jääma. 

Tööl olles on päästjad on ühekaupa koduses valves ja tõsisemate väljakutse puhul tulevad appi ka need, kel vaba päev. Vallavanema sõnul pole see aga lahendus, sest vabal päeval ei pruugi mehed üldse saarel olla. „Seni on õnneks kõik hästi läinud, aga kui mõni asi tõsiselt hapuks läheb…,” jättis Viks lause lõpetamata.

Vallavanema sõnul oleks olukord lahendatud kui riiklikusse komandosse saaks pool töökohta juurde – siis oleks alaline mehitatus tagatud–, ja lisajõuna kasutataks vabatahtlikke päästjaid. 

Nii Läänemaa päästepiirkonna juht Andres Liiv kui ka pääseameti peadirektori asetäitja pääste alal Tauno Suurkivi ütlesid, et Vormsi komando puhul pole küsimus mitte töökohtades, vaid pigem inimestes.

Liiva sõnul on pole Vormsi komandolt täitmata töökohti ära võetud. Ta tõdes, et viimasel ajal kui liikusid kuuldused päästeameti oodatavatest koondamistest, siis pole tõepoolest püütudki neid kohti täita. „Polnud ju mõtet saata inimest aastaks päästekooli kui poole aasta pärast peab ta võib-olla koondama,” ütles ta.

Liiv lisas, et nüüd hakkab pilt selgemaks saama: kuigi ametlikku kirja pole, on päästeameti peadirektor ajakirjanduse vahendusel välja öelnud, et ühtegi reapäästjat ei koondata.

Seni on Vormsi puhul suurim probleem olnud päästjaks sobivate inimeste leidmine. Tauno Suurkivi ütles, et mitu konkurssi on luhtunud, sest pole olnud inimest, kes ühelt poolt vastaks päästjale seatud tervise- ja haridusnõuetele, teisalt aga oleks pere ja majapidamise kõrvalt valmis aastaks Väike-Maarja päästekooli minema.  

Suurkivi hinnangul oleks Vormsi puhul lahendus, et kutseliste kõrval osaleksid päästetöödel vabatahtlikud. „Vormsil on merepäästeselts, mille liikmetele on antud koolitus tegutsemaks ka maal toimuvatel õnnetustel,” rääkis Suurkivi. „Päästeamet oleks hommepäev  valmis vabatahtlikega lepingut sõlmima,” lisas ta. Seni pole merepäästeselts päästeametiga lepingut alla kirjutanud.  

Suurkivi hinnangul võib põhjuseks olla kartus, et vabatahtlike kaasamisel võib riiklik komando kaduda. „Eestis pole ühtegi juhtumit, kus riiklik komando oleks likvideeritud sellepärast, et seal on vabatahtlikud. Alati on põhjused olnud milleski muus,” kinnitas Suurkivi. Ta lisas, et pealegi avati alles eelmisel aastal Vormsis riigi rahaga ehitatud uus komandohoone, mis on üks ukemaid Eestis.

Järgmise nädala kolmapäeval on Tauno Suurkivi Vormsil, et koos kutseliste- ja vabatahtlike päästjate ning vallavanemaga arutada Vormsi komando tuleviku üle.