0

32 minutit ja 19 sekundit. Taavi Rõivas: võimul on jõuline ja otsustav valitsus

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

rõivas

Taavi Rõivas. ARVO TARMULA

Peaminister Taavi Rõivas väisas neljapäeval ja reedel Haapsalut. Neljapäeva õhtu möödus koos parteikaaslastega Fra Mares. Pärast reedest jooksutuuri, põhikooli sööklas lõuna söömist ja Läänemaa vallavanematega kohtumist andis peaminister intervjuu ka Lääne Elule. 32 minutit ja 19 sekundit.

Rõivas rääkis, miks alkoholipiirangute eelnõu ei ole talle vastuvõetav, põhjendas äkilist põlevkivitööstuse toetamist ning kinnitas, et tema juhitud valitsus on ühe aastaga teinud rohkem kaalukaid otsuseid kui keskmine Eesti valitsus.
Peaminister Taavi Rõivas, mu esimene küsimus käib järjekordse homofoobia juhtumi kohta. Kaks aastat Haapsalus elanud rootslane sõitis tagasi Rootsi ega kavatse niipea tagasi tulla, sest ta tundis, et eestlased alavääristavad teda seksuaalse orientatsiooni pärast. Mida te ütlete inimestele, kes arvavad, et homoseksuaalsus on nakkushaigus?

Kindlasti ei ole see nakkav. Ma ei tea konkreetse juhtumi tagamaid, aga üldisemalt rääkides – minu meelest on meid Eestis nii vähe, et meil ei peaks olema ruumi vihkamisele ja sallimatusele. See puudutab nii seksuaalsust kui ka rahvust ja nahavärvi. Üksteist ei ole mõtet vihata.

Valitsus otsustas neljapäeval, et maksab palgatoetust ettevõtteile, kes loovad töökohti Ida-Virumaal. Miks te ei paku sellist toetust teistele maakondadele?

Me oleme palgatoetust maksnud ka varem, majanduskriisi ajal maksime palgatoetust 17 000 inimesele. Ida-Virumaal alustasime palgatoetusega sel põhjusel, et seal on tööpuuduse näitajad kõige kõrgemad, tööpuudus on umbes kaks korda suurem kui Eestis keskmiselt. Kui palgatoetus annab Ida-Virumaal positiivse tulemuse, võime seda kasutada ka teistes piirkondades. Palgatoetuse eesmärk on uute investeeringute meelitamine, mitte mõnele ettevõttele konkurentsieelise andmine.

Kui Läänemaal tööd ei ole, kolivad inimesed ära. Kuidas võiks valitsus toetada siinset ettevõtlust?

Kõige tähtsam on majanduskeskkonna loomine. Tähtis on transpordiühendus, näiteks raudtee. Tähtis on näiteks andmesidekeskuse loomine. Valitsus arutab tuleval nädalal, kuidas väga suurte tarbijate elektrihinda konkurentsivõimelisemaks muuta. Mitu riiki, nende hulgas Põhjamaad pakuvad väga suurtele tarbijatele üldisest tasemest madalamaid tasusid. Ka Eesti ühiskond peaks arutama, kas oleme valmis selliseid soodustusi tegema, eeldusel, et see toob sadu uusi töökohti ja Eesti Energiale arvestatava ankurtarbija, kel on ühtlane elektritarbimine. Ma arvan, et valitsuskabinet arutab seda juba 10. märtsil.

Miks on põlevkivitööstus valitsusele nii tähtis, et oli vaja kiiresti langetada maavaramaksu ja keskkonnatasusid?

Naftahind on poolteise aastaga kukkunud kordi. Põlevkivisektori probleemid on sedavõrd tõsised, et mõne ettevõtte kestlikkus on küsimärgi all. Praegune otsus tähendab, et makse laekub umbes 40 miljonit eurot aastas vähem, aga põlevkivisektor tervikuna maksab aastas 160 miljonit eurot. Me ei taha riskida sellega, et mõni neist ettevõtetest peab tootmise sulgema. See ei olnud lihtne otsus, sest riigil jääb tõsine summa saamata.

Kuidas te saamata maksutulu katate?

Seda peab arutama, küllap on meil võimalusi. Taastuvenergia statistikakaubanduse potentsiaal on kümned miljonid eurod aastas. See on üks võimalus.

Kas katate põlevkivitööstusest jääva augu riigieelarves uute maksutõusudega?

Ma ei arva seda.

Mind paneb imestama, kui kiiresti teeb valitsus suuri otsuseid, mis muudavad kogu senist poliitikat. Te olete teinud maksuerandi põlevkivisektorile, te olete valmis tegema erandid elektriaktsiisile ja võrgutasudele. Viimased 10–15 aastat on valitsuse poliitika olnud vastupidine – ei mingeid erandeid. Keskkonnapoliitikat on aetud kõrgete saastetasudega.

Aga praegu ongi võimul väga otsustav ja jõuline valitsus. Muuseas, sama on ka haldusreformiga. 15 või isegi 18 aastat on haldusreformi menetletud eri formaatides. Praegu oleme jõudnud lõpusirgele ja haldusreform ongi võimalik ära teha.

Tulles tagasi küsimuse juurde, et see on teistsugune poliitika kui seni, siis põlevkivisektori erand on kriisist tingitud. See ei olnud kerge otsus.

Kui homme astub teie kabinetti turbatööstus ja ütleb, et turvas ei lähe enam ekspordiks, kas langetate ka turbatööstuse makse?

Ma ei usu, et see reaalne oleks. Peame arvestama, et kui ühes regioonis on tuhanded töökohad ohus, kui ettevõtted peavad keskkonnamaksude pärast uksed sulgema, siis ei ole võimalik istuda, käed rüpes. See ei olnud kerge otsus.

Te ütlete kolmandat korda, et põlevkivitööstuse maksusoodustused ei olnud kerge otsus. Mida see tähendab?

Valitsuses oli tundidepikkune vaidlus, kuidas seda teha. Arutasime alternatiive. Praegu hakkab kehtima ajutine lahendus, sest 2018 jõustub nafta hinnast sõltuv maksusüsteem. Ei ole võimalik, et eelolevad kaks aastat laekuks põlevkivisektorist niisama palju makse kui praegu. Seda võimalust ei ole, sest ettevõtete olud on väga rasked. Õlitööstuse maksimumtoodangu turuväärtus oli poolteist aastat tagasi 450 miljonit eurot, praegu on see 100 miljonit eurot. Me ei saa lubada, et põlevkivisektor täiesti kaob.

Kui te kärbite saastetasusid, kuidas sunnite edaspidi ettevõtteid oma tootmist keskkonnasäästlikumaks kohandama?

Keskkonnainvesteeringute kohustus on ka tulevikus. Praegu räägime ajutisest kriisimeetmest.

Kas ma saan õigesti aru, et keskkonnatasud senisel kujul põlevkiviäris ei taastu enam kunagi?

2018 hakkab kehtima uus maksustamissüsteem, mis sõltub naftahinnast. Selle skeemi detailid on väljatöötamisel, aga kusagil ei ole öeldud, et riigile peaks kokkuvõttes vähem raha laekuma. Ka tulevikus peab keskkonnakasutus olema maksustatud.

Miks oli teile nii tähtis ühe esimese asjana intervjuu alguses öelda, et juhite jõulist ja otsustavat valitsust?

Ma tegin nalja, vastates teie konkreetsele küsimusele. Aga valitsusega on noritud Õhtulehe juhtkirja tasemel ühe või teise teema pärast, justkui olulised otsused oleks langetamata. Tegelikkus on teistsugune. Valitsus on teinud mitmes valdkonnas põhimõttelisi otsuseid. Haldusreform…

Aga haldusreformiseadus on ju vastu võtmata!

Haldusreformiseadus võetakse suvel vastu. Vabaerakonna juht Andres Herkel viskas nalja, et kui võimul oleks Marju Lauristin, Siim Kallas ja Mart Laar, siis nad lepiks kõikides asjades viie minutiga kokku. See näitab, et Andrese ajalooline mälu on tuhmuma hakanud – haldusreformi ei leppinud nad kokku sugugi mitte viie minutiga ega ka mitte kolme aastaga, mis nad valitsuses olid.

Ametis olev valitsus on aastaga teinud kaalukamaid otsuseid kui keskmine Eesti valitsus ühe aastaga. Loomulikult tegid esimesed valitsused suuri põhimõttelisi reforme, mida saigi teha ainult üks kord.

Mis oli teie valitsuse viimane kaalukas otsus enne põlevkivimaksuerandit?

Taastuvenergia statistikakaubandus oli põhimõtteline otsus. Kui palju on maailmas või Euroopas valitsusi, kes suudaks teha tasakaalus eelarve, kus tööjõumaksud langevad, aga lastetoetused tõusevad kordi ja riigikaitsekulud jäävad üle kahe protsendi?

Miks te olete alkoholi reklaami- ja müügipiirangute vastu?

Ma ei saa küsimusest aru. Mina olin sotsiaalminister, kes tõi valitsusse alkoholipoliitika rohelise raamatu.

Kas te ei ole nõus erakonnakaaslastega, kes on kirjutanud ajalehtedele kümneid artikleid alkoholimüügipiirangute eelnõu vastu?

Eelnõus on kindlasti palju puudusi, aga see ei tähenda, et ma oleksin meetmete vastu. Ma arvan, et on võimalik teha otsuseid, mis alkoholitarbimist vähendavad, aga tuleb eristada päriselt toimivaid ja näilisi meetmeid.

Kahe kolmandikuga sellest eelnõust võib nõustuda, aga eelnõus on ka ettepanekuid, mille mõju on täiesti analüüsimata ega ole kindlust, et need toimiks. Seaduses on punktid, mille mõju on kauplustele rahaliselt väga suur. Toon näite. See on mõistlik, et alkohol on poes teistest kaupadest eraldi – kui inimene ei taha, siis ta ei pea edaspidi alkoholiosakonnast läbi minema. Aga vaidlus käib selle üle, kas sein peab olema läbipaistmatu. Läbipaistmatu seina taha tuleb ehitada uued turva- ja tuleohutussüsteemid, palgata eraldi töötaja. Ettevõtte jaoks on vahe väga suur.

Aga teie vastus annab ju aluse väita, et olete alkoholi reklaami- ja müügipiirangute vastu?

Reklaamist ei ole me sekunditki rääkinud. Alkohol peab olema teistest kaupadest eraldatud. Seina läbipaistvus ei ole määrav alkoholi tarbimise seisukohalt. Kui seina läbipaistvus paneb ettevõtjatele miljonite eurode suuruse koormise, siis see nõue võib olla ebamõistlik. Kindlasti tuleb vähendada alkoholi kättesaadavust alaealistele. Ma pooldan, et alaealised võivad teha kontrolloste. Juristid kipuvad arvama, et see ei mahu Eesti õigussüsteemi. Ma leian, et see tuleks ära teha, sest müüja peab teadma, et kui ta müüb alaealisele, võib ta saada karistada.

Välireklaami keeld ei ole probleem, ka elustiilireklaamide keeld väärib kaalumist. Ma isiklikult olen skeptiline elustiilide reklaami keelu asjas, aga see võib olla tehtav. Ebaproportsionaalne on keeld, et reklaamis ei tohi üldse mingit infot edastada. See oleks ainus selletaoline keeld Euroopa Liidus. Euroopas on niisama karmid reklaamipiirangud Prantsusmaal, sest veinitootjail töötavad teistsugused turustuskanalid. Veinitöösturid on huvitatud, et muu alkohol turule ei tuleks.

Sotsiaalministrina kutsusin ühe laua taha Postimehe, Delfi ja Õhtulehe peatoimetajad ning tegin ettepaneku, et lepitaks kokku, kuidas piirata reklaami internetis. Kokkuleppele me ei jõudnud, aga ma pean endiselt tähtsaks, et laste ja noorte hulgas populaarsete lugude juurde ei satuks viinapudeli reklaam. Internetireklaami tsenseerida on keeruline, sest enamiku sellest müüb Google, ja Google’iga kokkuleppele saada on raske. Kui suured Eesti portaalid lepiks kokku, et teismeliste hulgas populaarsete lugude juurde ei lähe alkopopi reklaam, see ei ole tehniliselt keeruline, siis efekt oleks kümme korda suurem kui riiklik keeld.

Ma arvan, et võiks piirata kaheliitriste õllepudelite levikut, sest need on mõeldud ühemõtteliselt purjujoomiseks. Me leppisime valitsuses kokku, et uurime, kas on võimalik teha aktsiisi erisust kaheliitristele õlledele. Euroopa direktiivide pärast ei ole kahjuks võimalik määrata alkopoppidele kõrgemat aktsiisi, sest nende aktsiis sõltub viina aktsiisist.

Miks on teile tähtis, et lahja alkoholi aktsiis oleks odavam kange omast?

Mis ta nüüd nii hirmus tähtis on. Enamikus Euroopa riikides on nii. Tuleb arvestada, milline on toote lõpphind kaupluses. Kui tõstame ühe alkoholiliigi hinda kiiresti, siis muutub teine atraktiivsemaks. Ma ei arva, et inimeste tarbimisharjumuste suunamine kange alkoholi poole oleks hea mõte. Pigem vastupidi, kuigi iga alkohol on ohtlik.

Viimane, kohustuslik küsimus. Millal eraldab valitsus raha Haapsalu raudteele?

Kuigi see raudteelõik ei saa kunagi olema isetasuv, on valmisolek seda teemat arutada suur, sest Läänemaa inimeste pendelmigratsioon on suurem kui mõnes teises maakonnas. Ma ei saa väita, et see on tehtud otsus, et rahaeraldus kindlasti tuleb, sest dotatsiooni suurus peab olema üheksa korda läbi arvutatud. Ma olen mõõdukalt optimistlik, et Haapsalu raudtee ei ole mission impossible.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Ruts
Ruts

Nii naljakas lugu on, et ma ei jõudnud lõpuni lugedagi…..

jõuline
jõuline

valitsus,ok,kuid miks ta nii väga riigi suurima pooldajaskonnaga kõrvalparterid k a r d a b ning opositsioonis hoiab pikas aastaterivis,argpükslik minu meelest

ah sa
ah sa

Kui komm,et Aaje Rootsi ei sõitnud,vaid võõrustas Uuemõisas algkooli plikasid vastab tõele,siis – ei usu me kõike,mis leht kirjutab.

wpDiscuz