1

Õiguskantsler: kas palga avalikustamine on kohustuslik ja õigustatud?

Lehte Ilves

Lehte Ilves

lehte@le.ee

Ülle Madise
Õiguskantsler Ülle Madise soovib arutelu küsimuses, kas kuritarvituste ärahoidmiseks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes on vaja, et töötajate palgaandmed avalikustatakse isikustatud kujul.

Madiset huvitab veel, kas riigi-ja omavalitsuse töötajate palgaandmete avalikustamine on kooskõlas põhiseadusega. Sellise küsimuse tõstatas üks õiguskantsleri poole pöördunud avaldaja.

„Igakülgselt kaalutud seisukoha kujundamiseks palun Teie arvamust,” kirjutab Madise riigikogu põhiseaduskomisjonile, riigikontrolörile, Linnade Liidule, Maaomavalitsusliidule, Eetikakeskusele, Inimõiguste instituudile ja Korruptsioonivaba Eestile saadetud kirjas.

Oma kirjas analüüsib Madise poolt ja vastuargumente, kohtupraktikat ja seaduste kujunemist.

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) järgi jagunevad avalikud teenistujad ametnikeks ja töötajateks. Ametnik on see, kes teostab vahetult avalikku võimu ja ATS ütleb tema kohta selge sõnaga, et ametnike palgad avalikustatakse.

Seega on ATSi kohaselt ametnike palgad avalikud, kuid riigi või omavalitsuse töötajate omad mitte.

Avaliku teabe seadus (AvTS) näeb aga ette, et teabevaldaja ei tohi kehtestada juurdepääsupiirangut teabele, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest makstud tasusid ja hüvitisi. Seda saab tõlgendada nii, et riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest palka saavate kõigi teenistujate palgaandmed tuleb teabenõudjale väljastada isikustatud kujul. Selle sätte alusel tegutseb Andmekaitse inspektsioon (AKI).

Madise leiab Euroopa kohtu ja riigikohtu praktikale tuginedes, et palgaandmete avalikustamisega kaasneb igal juhul eraelu puutumatuse riive. Ta soovib teada, kas on leebemaid viise, et vältida avaliku raha kuritarvitamist ja korruptsiooni. Kas kuritarvitamise ärahoidmist oleks võimalik saavutada, kui palgaandmed väljastada isikustamata kujul?

Madise hinnangul oleks vaja teada, kas andmed avalikustatakse ka isikustamata kujul üksnes teabenõude alusel või avaliku võimu enda algatusel; millisel kujul on andmed (paberil, elektrooniliselt vms) ja sellest tulenevalt kui lihtne on nende edasine töötlemine; kas andmed avalikustatakse isikustatud või isikustamata kujul jms.

Madise tõdeb, et väiksemate kohalike omavalitsuse puhul võivad ka anonüümsed andmed olla kergesti konkreetse inimesega seostatavad. Ka Euroopa kohtu meelest tuleb palgaandmete avalikustamisel küsida, kas avalikustamise eesmärki ei saaks niisama efektiivselt saavutada siis, kui nimed edastada ainult kontrolliorganitele.

Otsus kõigi avalike teenistujate palkade avalikustamisest peab olema igakülgselt kaalutud, leiab Madise. Avalikustamise eesmärk peab olema kaalukam kui sellega kaasnev eraelu riive. Silmas tuleb pidada, et teabenõude täitmisel väljastatud isikuandmed võidakse internetti üles laadida, seda teavet sotsiaalmeedias jagada, alla laadida, järgmistel veebilehtedel uuesti jagada ning isegi erinevate andmetega kombineerida. Kord juba internetti sattunud andmete tagasikutsumine võib osutuda võimatuks.

Madise leiab, et seadusandja tahe teenistujate palgad avalikuks teha ei ole praegu üheselt selge.

„Leian seetõttu, et küsimus, kas näiteks X valla lasteaia koristaja N.N. palk suurusega X eurot peaks koos isiku nimega avalikustamisele kuuluma, vajab laiemat ühiskondlikku arutelu,” kirjutab Madise oma kirjas. „Kui riigikogu põhiseaduskomisjon ja teised diskussiooni kaasatud institutsioonid leiavad, et riigi ja omavalitsuse töötajate palkade avalikustamiseks on kaalukad põhjendused, tuleks seadust täpsustada.”

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
aleks
aleks

demokraatlikus Soomes on kõik avalik, pole just väga kaugele minna tudeerima.

wpDiscuz