Läänemaa vallavanemad tahavad, et maavanem esitaks neile analüüsi ja näitaks, mida maakond võidab, kui teha üks omavalitsus.
Eile Haapsalus koos istunud vallavanemad arutasid kinniste uste taga – isegi maavanemale näidati ust, ajakirjanikust rääkimata –, kuidas suhtuda maavanema ideesse „üks maakond, üks omavalitsus”.
Poolteise tunni pärast tehti koosolekutoa uks jälle lahti ja omavalitsusliidu juht, Ridala vallavanem Toomas Schmidt teatas: vallavalitsused on valmis sellekohase eelnõu volikogudele esitama, aga volikogudel on raske otsustada, sest pole teada, kuidas elu suures vallas minema hakkab ja mis paremaks läheb.
„Volikogul oleks lihtsam otsustada, kui oleks esitada mingeid arve,” ütles Schmidt. „Praegu on asi ebamäärane.”
Schmidti sõnul pole selgust haridusasutuste, kõige suurema osakaaluga eelarvekulu asjus. Kullamaa vallavanem Jüri Ott tõi näiteks Lääne-Nigula valla, mis kaotas suure osa oma haridustoetusest, kui otsustas sulgeda gümnaasiumi. Kuigi esiotsa lubati, et haridusraha vähemaks ei jää, tuleb nüüd vallal ikkagi oma kukrut kergendada.
Haldusreformi eelnõus on küll lubadus, et kaheksa aasta jooksul pärast ühinemist hariduse rahastamine ei vähene. Hanila vallavanem Arno Peksar seda väga ei usaldanud. Hariduse toetus ei pruugi küll väheneda, aga näiteks kes siis vahe katab, kui alampalk tõuseb?
Lääne maavanem Neeme Suur lubas kokku panna vallajuhtide nõutud analüüsi. Ta lubas küsida haridus- ja rahandusministeeriumist järele, kuidas mõista reformieelnõu seda punkti, mis lubab, et hariduse toetus kaheksa aasta jooksul ei vähene. See tähendab, et kui omavalitsuste ühinedes peaks haridusraha praegusega võrreldes vähenema, maksab riik vahe kinni.
Suure sõnul on see punkt nii keeruliselt sõnastatud, et sellest saavad isemoodi aru isegi mõlemad ministeeriumid.
Kullamaa volikogu tegi 14. jaanuaril Läänemaa kõigile omavalitsustele ja Märjamaa vallale ettepaneku alustada ühinemiskõnelusi maakonnasuuruse omavalitsuse moodustamiseks.
Seda ettepanekut ei ole veel ükski volikogu arutanud.
Eile leppisid vallajuhid ja maavanem kokku, et 10. veebruaril esitab maavanem vallavanemaile oma analüüsi. Seejärel on volikogudel aega 14. märtsini arutada ja otsustada, kas võtta Kullamaa suure valla ettepanek vastu.
Suure valla puhul on tarvis otsustada, kas ja kui palju teha osavaldu. Üks võimalus on teha osavaldadeta omavalitsus. Teha võib ka vaid mõne osavalla. Noarootsi vallajuhid on arvanud, et tahaksid oma eripärast lähtuvalt osavalla staatust. Neeme Suure sõnul võiks teha ka Põhja- ja Lõuna-Läänemaa ning Ridala ja Haapsalu osavalla. Kolmas võimalus on teha igast praegusest omavalitsusest üks osavald.
„Pooldajaid on igal variandil,” möönis Suur. „See tuleb läbi rääkida.”
Samuti soovitas Suur, et igal omavalitsusel oleks korraga töös vähemalt kaks ühinemisvarianti: üks suure valla ja teine väiksema valla variant. Kõige rohkem variante on Kullamaal, tervelt neli.
„Omavalitsused võiksid võtta Kullamaa ettepaneku vastu,” sõnas Suur. „Saaksime seejärel teha kolm-neli kuud tõsist tööd ning mais otsustada, milline variant ära langeb ja millega edasi minna. Kas hakkame moodustama kolme-nelja omavalitsust Läänemaal või paneme õlad kokku ja teeme ühe suure omavalitsuse.”
ÜKS KÜSIMUS
Neeme Suur, kas vallavanemate nõudmine on venitamine?
Vallajuhtide soov oli mõistlik. Minu analüüs peaks andma ettekujutuse, milline võiks olla maakonnasuurune omavalitsus. Kui suur on eelarve, kui suur on selles laenu osakaal ja põhitegevuse tulem ehk kui palju suudame ise investeerida. Või näeme, milline on omavalitsuste meeskond ja struktuur, mitu raamatupidajat, sekretäiri, maa- ja sotsiaalnõunikku jne.
Näeme, milline jõud meil on ja kuidas me saame seda efektiivselt kasutada.
Fotod: Arvo Tarmula
Huvitav tõesti, et ei soovita tagasisidet saada juba ühinenud valla elanikelt? Sellele võiks oluliselt toetuda, õppida vigadest. Muidugi- ühe inimese arvamuse põhjal ei saa otsustada, aga Daami poolt toodud argumendid olid ju vägagi loogilised ja tähelepanuväärivad.
Küsige rahvalt!
Endine Risti vald on Lääne-Nigula vallas nagu pahempidi varrukas pintsaku küljes.Oleks kohe pidanud kõnelusi Kullamaa vallaga alustama. Siiani teenindab naabervalla rahvast Risti perearst, käiakse apteegis,võetakse panga automaadist raha.Ka Haapsalu -Tallinna bussiliinile tuuakse sõber või sugulane Ristile. Alevi toidupood on kitsas jäänud ja kehva valikuga,eriti suvel ! Ise lähen ka parema meelega Kullamaa kirikusse või kultuurimajja kontserti kuulama või viin tuttava nädalavahetusel Koluvere lossi kohvi jooma.Olen külastanud tihti valdade kodulehti.Kullamaa valla oma on värvikas sisutihe,Lääne-Nigula oma hall,igav! Risti alevi üritusi üldse ei näe. Taeblasse vallaüritustele minna küll ei soovi.Juba ajalooliselt on Risti ümberkaudsete küladega kuulunud Kullamaa kihelkonda.Ka enamus alevis lahkunuist viiakse ikka Kullamaa kalmistule.
12.50 on intervjuu Edgariga!
ikke peris ülbeks läind need vallavanembad
Ristil on tõesti paremaks läinud. Sest eelmine vallavalitsus oli suur O.Nüüd elate Taebla valla arvelt nagu puugile kohane. Miks te ise noortekeskust ei ehitanud enne liitumist? Aga tea et Taeblas on elu tänu liitumisele kaks korda hullemaks läinud.
Ei tasu ùldse erutuda – praegune on poliitmaffia lihtsalt ei suuda valimisi àra oodata -saatke sòbrad pikalt. Ja jàrgmistel valimistel vòidate . Ning rahvas on tànulik…
Muuseas – Eestis on olnud juba piisavalt pika aja jooksul päris palju omavalitsuste ühinemisi. Miks meile ei tooda näiteid selle kohta, kuidas ühinenud omavalitsuste konkurentsivõime on kasvanud, tööhõive ja keskmised sissetulekud suurenenud, rahvaarvu vähenemine peatunud jne? ### Pole minu kiusujutt,vaid tänasest Postimehest lõiguke. Kel huvi,see leiab üles.kel huvi pole lisab ikka vaid emotsionaalseid karjatusi 😀
Kulla 21.25, kiirabi number on 112.
Homme 10.30 on kordus pr.Torga vestlusest hr.Savisaarega,Teie arvamus,palun!
küll lahmivad, kes pöörasema ideega välja tuleb
tuleb valida rahvaomavalitsus,parteilased las tegelevad mujal varastamisega.
Vormsi nagu iga normaalne,oma rahva huvide eest seisev omavalitsus,soovib kindlasti ise oma asju otsustada.
Huvitav kas Vormsi soovib ka ühineda.
Keskonnasaaste on suur,prügigi ei osata sorteerida nagu kord ja kohus-jaks ei käi üle,seega potents nagunii vähene ja kepp-munad võib rahumeeli merepõhja roostetama heita….
Kõik võtakse käest,mis võtta annab , meitele jääb ainult kepp ja munad.
et neid keegi ära võtta ei saa … aga mine sa tea
Kes saab olema suurvalla p e r e m e e s?
Suure kooseaduse jätk on nii nagu on….Professorikvalifikatsiooniga Nigulavallajuhataja kas ujuks pinnale?
Minu viha L-Nigula vastu on leppimatu jah,nagu Eero märkis. See oli lihtsalt rumalus,mille vilju juba maitseme. Siis oli meil valikuvõimalus ja me ei teinud õiget valikut. Nüüd ei anta enam valikuvõimalusi,valitsus tegi liitumise kohustuslikuks. Oleme seekord siis targemad ja leiame halbadest kõige vähem halva. Pedeseadus ei puutu üldse asjasse. Neeme ettepanek on praegusel hetkel parim,mis olla saab. Rahuldaks nii gigantomaane,kui väikese valla pooldajaid. Suure valla keskuses saaks olema kõik eurodirektiividega ettenähtud külvivolinikud 😉 ja osavallamajas ( hea sõna!) oleks 1-2 töötajat. Osavallal oleks mõistagi ka osavallavolikogu. Osavaldadeks saaksid reformi käigus ka Risti,Oru ja Taebla. Hundid söönud ja lambad alles. Pole ju midagi keerulist. 2 milli liitumistoetust veel nigu maast leitud 😀
Täpselt õige Ahto. Kuidas küll poliitikud aru ei saa, et nimetatud haldusreformi probleemi ei lahenda ka 5000 või 11 000 elanikuga omavalitsused. Võrdluses Tallinna või Tartuga on nad ikka lootusetult haldussuutmatud.
Neeme Suure sooritusvõimet oleme juba näinud. Ääremaastumine süveneb, sündivus langeb, ettevõtted pannakse kinni. Saadad venna riigikokku saad pedeseaduse.
“Lääne-Nigula kaotas suure osa oma haridustoetusest,kui otsustas gümnaasiumi sulgeda”#########################################
Ennustada kohvipaksu pealt või uskuda analüüsi?Elu läheb nii või teisiti paremaks!!!
riigi raha põletamine väikeste valdade poolt tuleb nii kiiresti kui võimalik ära lõpetada. Lugupeetud vallajuhid, hakake ükskord ka reaalset tööd tegema.
Mis siin arusaamatut on? Tahetaksegi koondada kogu vòim(ja raha) vàikese ringi poliitikute kàtte. Jaga ja valitse. Ka on kergem ka uusi vòlgu vòtta,sest maksjaid tuleb juurde.Loomulikult tehakse peamised investeeringud Haapsallu kui keskusse ja maamees peab mùts nàpus,palumas kàima. Liitumine PEAB olema vabatahtlik,praegu on tegu riikliku terroriga kohalike omavalitsuste vastu.
üks riik, hää e- valimisi korraldada, varsti oleme nagu tsetseenia, kõikjal kindralipagunid ja kuldpüstolid
Ahto viha Lääne-Nigula vastu on leppimatu. Muidugi, kui oled ühe asja vastu võidelnud, siis oma viga on raske tunnistada ja nüüd lahmid huupi edasi. Kuule mees, võta hoog maha. Mina endise Risti valla elanikuna ütlen, et enamus asju on paremaks läinud- uus noortekeskus, laps saab huvikoolis käia, midagi pole ära kadunud.
Kõik see,mis Risti on saanud oli juba enne tegemisel või otsustatud ära teha.Veidi sai ka liitumisrahadega laiutada. Kohe saabub argipäev! Midagi pole ära kadunud?! Postkontor on teil või? Ah,et see pole valla süü. Taebla gümnaasiumist oled kuulnud. See pole ka valla süü? Kuule mees, kui su laps gümnaasiumiikka jõuab,siis hakkad mõtlema,kas ikka kõik on nii lilleline.
meil käib riigi rahade planeerimine ühe aasta kaupa. Mistahes lubaduste puhul on enamasti kindel, et need ei pea vett. Järgmisel aastal öeldakse, aga uus eelarve ei võimalda. Ja kõik. Kaevata ja virised pole kuhugi. Niiet tuleks üheksa korda mõelda, enne kui üks kord lõigata sellistes asjades mis puudutavad kogu maakonna elanikkonda.
Heino Kiik oli vist see mees ,kes kirjutas kunagi ühe hea raamatu-Tondi öömaja. Väga sarnane olukord on tekitatud. Sel ajal kui tehti Lääne-Nigula valda ,oli kõik super.Kõik konsultandid rääkisid üksteise võidu ,mida suurem,seda parem. Nüüd on äkki vaja analüüse tegema hakata. Miks keegi ei taha oma vigu tunnistada- valdade liitmine on asendustegevus,mis ei anna midagi. Jah .eriti hullemaks ka midagi ei muutu,kuid see pole mingi päästerõngas.
Jah, Neeme Suur ju ütleski, et teeksime kolm-neli kuud tõsist tööd. Asendustegevus …
Palun ärge rääkige inimestele muinasjutte sellest, et suurte regionaalsete erinevuste põhjuseks on liiga väikesed omavalitsused ja et nende liitmise tulemusena tekivad piirkonda töökohad ja paraneb elujärg. Ükski omavalitsus ei saa muuta oma geograafilist asupaika. Ja piirkondade konkurentsivõime saab kasvada ainult siis, kui ükskord ometi hakatakse Eestis tegema mõtestatud regionaalpoliitikat. Seega paregusel kujul haldusreform on paljusõnaline asendustegevus.
Asja kurbloolisus on selles, et nimetatud haldusreformi probleemi ei lahenda ka 5000 või 11 000 elanikuga omavalitsused. Võrdluses Tallinna või Tartuga on nad ikka lootusetult haldussuutmatud.
mul ka sama mõte
kolhooside tegemise aeg
Bravo … täpselt sama mõte oli endalgi peas.